Juba homme stardib Narvas kuues Station Narva festival, mis pakub kunsti- ja muusikaelamusi, näitab piirilinna uue põneva nurga alt ning kutsub arutlema kohaliku eluolu, identiteetide kui ka uute tööstusjärgsete ärimudelite üle. Artistide nimistust, kus on reas nii Acid Arab, James Lavelle, Ivan Dorn, Nooriyah kui ka paljud teised kodu- ja välismaised nimed, leiab ka Istanbulist pärit, kuid Tallinnas elava laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalisti ja produtsendi GØK2-e, kelle muusikas kohtuvad hiphop, punkrokk ja breakbeat. 

Sa oled pärit Istanbulist. Kuidas sa Tallinnasse sattusid? 

Ma sattusin Eestisse 2016. aastal seoses oma kommunikatsioonijuhtimise magistriõpingutega Tallinna Ülikoolis. Lühidalt öeldes muutus elu Istanbulis ja Türgis äärmiselt keeruliseks, üle jõu käivaks ja mitmel põhjusel kahjulikuks. Juba 2010. aasta paiku unistasin välismaal elamisest ja teadsin, et väärin, et mind inimesena rohkem väärtustataks. Mu vend elas sel ajal välismaal ja see julgustas mind sama sammu astuma. Teistkordsel Tallinna visiidil 2014. aastal, hommikul kell 6, õlu käes, vanalinnas seistes, otsustasin, et tahan elada Tallinnas. See oli parim otsus üldse. (Talvest polnud mul aimugi…)

Kuidas sündis GØK2?

Olin terve elu olnud seotud erinevate muusikaprojektidega, mis jõudsid ummikseisu, või kus ma ei saanud väljendada oma tõelist mina. Aastaid hiljem, Tallinnas elades, hakkasin tundma üha rohkem julgustust ja tahet muusikat teha.   

Ostsin 2019. aastal viimaste säästude eest väga algelise salvestustehnika, et panna oma kööki püsti üks maailma kõige ebamugavamaid kodustuudioid. Pühendasin end lakkamatult demode produtseerimisele ja kujutasin end laval oma südant välja karjumas, publikus inimesed, kes hapnikuvaeses ruumis kaasa hüppavad.

Demodele järgnesid proovid ja esinemisvalemi loomine, inimeste leidmine koostöö(deks) ning laulude tutvustamine sõpradele. See oli minu jaoks väga õpetlik, kaasahaarav ja julgustav protsess. 2020. aastal andsin välja kolm alternatiivse indie singlit, kuid need ei tundunud ikka veel täielikult „mina”. Sain aru, et puudu olid viha ja see teravmeelne energia, mida olin terve elu kandnud! Hiljem hakkas GØK2 kõlama kui kõigi helide kooslus, millega ma üles olin kasvanud. Kõik asjad, mis juhtusid ja kõik, mis mind mõjutas, armastas, traumeeris või julgustas. Mida ma olin tahtnud kogu oma elu öelda või mille kohta komplimente teha. GØK2 kujunes kellekski, kes ma päriselt olen, mitte projektiks, kuidas ma kõlada tahan. 

Varsti pärast seda, 2021. aasta suvel, otsustasin, et lähen live’is lavale, maksku mis maksab! Mul polnud isegi mõnede laulude sõnu. Minu hea sõber Alex Habarov, kes mind algusest peale toetas, liitus DJna ja me mängisime oma esimese kontserdi Burger Boxis sama aasta juunis. Sellest sündis GØK2. Pärastine on olnud lihtsalt lumelaviin.

Su muusika on segu punk-hopist, breakbeat’ist ja pungist. Miks just need stiilid ja kust sa inspiratsiooni saad?

Millenniumilapsena on mind tugevalt mõjutanud 90ndad ja 2000ndad. Samuti hiphop, 70ndate ja 80ndate punk-ajastu, big beat ja protestimuusika. Mõned nimed, mis pähe tulevad: Prodigy, IDLES, Amyl and the Sniffers, Fatboy Slim, Beastie Boys, Gorillaz, Nina Simone, Wu-Tang Clan, Eminem, NAS, The Specials, Stiff Little Fingers, Happy Mondays jpt.

Milline on pungiskeene Türgis ja kuidas võrdleksid seda Eesti omaga? Milline on eesti publik?

Kuna ma olen Türgist pikka aega eemal olnud, ei ole ma kindel, kui paikapidavaid kommentaare ma Türgi pungiskeene praeguse olukorra kohta teha oskan. Aga Eestiga võrreldes – Türgis elab üle 80 miljoni inimese, Istanbulis peaaegu 16 miljonit. See on suur linn, kus on palju rahvast ja sa oled iga natukese aja tagant tunnistajaks uskumatutele uudistele. Mugavate sotsiaalsete standardite loomine on pingutus ja seal on palju raskem elada kui Eestis. Kui elamise eesmärk ongi ellujäämine, tundus millegi unikaalse loomine, sellesse uskumine, skeenesse panustamine, sellest äraelamine ja stabiilse vaimse tervise hoidmine mulle Istanbulis alati äärmiselt keerulisena. Eelmisel aastal tapeti üks muusik ainult sellepärast, et ta keeldus mängimast temalt soovitud laulu. See on Eestiga võrreldes teistsugune maailm.

Mulle tundus, et Istanbuli skeene on üsna konkureeriv, Eestis pigem sõbralikum ja toetavam. Kadıköy linnaosa, kus ma üles kasvasin, oli muidugi imeline, põhinedes hoolimisel, jagamisel ja üksteise eest seismisel, ning ma arvan, et see on nii siiamaani, kuid linnas ja riigis elamine ise muutusid iga aastaga aina raskemaks. Vähemalt nii tundsin mina, kui seal elasin.

Eesti publik, nii kohalikud kui ka välismaalased, on peamine põhjus, miks ma praegu siin olen. Kõik on saanud teoks tänu neile. Olen õnnistatud, et olen kohanud nii toredat publikut, kunstnikke ja sõpru, kes on aidanud ja toetanud meie järgmisi samme. Igas kohas, kus me mänginud oleme, olen tundnud end uskumatult oodatuna ja see tunne on alates Burger Boxist kuni praeguseni kasvanud. Kuigi võib ka öelda, et isegi kui sa oled elanud mitu aastat teises riigis, võib-olla isegi kogu oma elu, on alati väike latt, millega sa silmitsi seisad, sest sa oled välismaalane. Sel ei ole suurt mõju, aga see on tuntav.

Millised on su loomingu peamised teemad?

Ma arvan, et peamised teemad on mähitud vaimukasse, tumedasse, tugevasse ja gruuvivasse helisse. See kannab endas viha, kaastunnet, ausust ja lubab olla pisut totakas ja mänguline. Tants pungilikku suhtumisega. Mulle meeldib reflekteerida läbi kogemuste ja lugude. Vaimse tervise teemad, topeltstandarditest rääkimine, sotsiaalse surve ja õiguste eest seismine, elu ning selle tähistamine, kes me oleme ja mille eest me seisame.

Mis edasi?

Ikka samas hoos – arendada ja isuga edasi minna.  Praegu tegeleme esinemistega Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ootame festivale ja showcase’e, kus osaleda! Debüüt-EP „Therapy Works” ilmus aprillis 2023, peamine eesmärk on hetkel suurendada võimalust kohtuda uue publikuga, leida uusi väljakutseid, võimalusi, teavitada ja avastada. Asun peagi tööle uue videoklipi kallal ühele EP loole. 

Eestis püüan teha koostööd live-esinemiste, väljaannete ja merch-disaini osas. Hetkel on meil bändiromanss Siemens Nokiaga ja loodetavasti võib tulevikus meil midagi koos sündida! (mitte beebi). Ja mis kõige tähtsam, naudin kõike, mis hetkel toimub!

GØK2 esineb Ro-Ro klubis reede öösel kell 2

Vaata ja kuula lisaks GØK2-e kodulehelt