Loomaõiguslased avalikustasid kaadrid Eestis müüdavate kanamunade julmast tootmisprotsessist

Läti loomaõiguslased organisatsioonist Dzīvnieku brīvība avalikustasid septembris tehtud fotod ja videod kolmest AS Balticovo kanamunafarmist, kus toodetakse mune, mida müüakse ka Eesti poodides. Materjalidelt on näha kanade väärkohtlemist ja kohutavaid pidamistingimusi.

Läti loomaõiguslased organisatsioonist Dzīvnieku brīvība avalikustasid septembris tehtud fotod ja videod kolmest AS Balticovo kanamunafarmist, kus toodetakse mune, mida müüakse ka Eesti poodides. Materjalidelt on näha kanade väärkohtlemist ja kohutavaid pidamistingimusi.

Kanad munafarmis. Foto: Dzīvnieku brīvība

Kanad munafarmis. Foto: Dzīvnieku brīvība

Šokeerivas videomaterjalis on näha kohutavates tingimustes peetavaid loomi – kanad on haiged, vigastatud ja kaotanud suure osa oma sulestikust. Samuti on näha surnud loomi, kes on jäetud koos elavate kanadega puuridesse vedelema ning kelle kehad on juba hakanud lagunema. Loomadel on verd imevad parasiidid ja enamikul neist on nokk osaliselt amputeeritud. On näha, et loomi peetakse puurides kitsastes tingimustes ning nad ilmutavad tüüpilisi stressiilminguid, nokkides nii üksteist kui puure.

„Munakanade pidamine puurides on üks julmematest praktikatest tänapäeva põllumajanduses ja paraku pole alust arvata, et Eestis oleks olukord kuidagi parem. Sellistes puurides toodetud munad on ebaeetiline toode, mis on vastuolus ühiskonna väärtushinnangutega,“ kommenteerib materjali organisatsiooni Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürson. „Puurides puudub kanadel võimalus loomuomaselt käituda. Nad veedavad kogu elu metallist traatpõrandal keset müra, kitsikust ja tolmu. Kanad saavad puurides vaevu ümber pöörata või tiibu sirutada. Nad ei näe kunagi päikesevalgust ega tunne maapinda oma jalge all.“

Õigusaktides on sätestatud kanade minimaalsed pidamistingimused, mille järgi peab iga looma kohta olema 600 cm2 (ühe A4 paberi ulatuses) vaba ruumi, 15 cm pikkune õrs ja 12 cm pikkune söötur. Puuris peab olema pesa, mille põrand ei ole traatvõrgust, ja allapanu. Neid nõudeid ei järgita, mis muudab probleemi loomade jaoks veelgi teravamaks. Sellised pidamistingimused on keelatud nii Läti õigusaktidega kui ka Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 1999/74/EC, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded.

Organisatsioon Loomade Nimel kutsub tarbijaid üles loobuma puurikanade munadest ja Eesti poekette vastavate munade müügist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nõiajaht veganlusele: ajakirjanduse janu suurte paljastuste järele
6 min

Nõiajaht veganlusele: ajakirjanduse janu suurte paljastuste järele

Viimasel ajal on palju poleemikat tekitanud Eesti Päevalehes avaldatud artikkel „veganlusest põhjustatud tervisekahjustuste” kohta, mis ajakirjaniku sõnul on jõudnud Eesti lasteni. Nii artiklis kui ka sellele järgnenud juhtkirjas maalivad ajakirjanikud pildi veganitest kui hullumeelsest põrandaalusest sektist, kel…
Kellel on õigus süüa liha?
9 min

Kellel on õigus süüa liha?

Kvaliteetset ja eetiliselt kasvatatud toitu saab endale lubada vaid jõukam osa rahvast. Ülejäänud ei mõista aga, et suurtööstusi nuumates taastoodetakse ebavõrdsust, millest pääsemisest unistatakse. Naasmine tervema ja loomulikuma eluviisi juurde on otsuse taga kinni.
Müürileht