Neljapäeval, 1. juunil algab Tallinnas üheteistkümnendat korda visuaalteatrifestival NuQ Treff, mis jutustab lugusid piltide keeles. Etendusi lastele, noortele ja täiskasvanutele annavad teatritrupid Soomest Iisraelini ja Venemaalt Ameerika Ühendriikideni.

MalaStrana kompanii lavastus „Mina, kast“. Foto: press

Täiskasvanute programmis näeb traditsioonilisi nukutehnikaid, visuaalteatrit, objektiteatrit, asjateatrit, rämpsuteatrit, füüsilist teatrit ja veel täiesti nimeta uut teatrit, kuid eelkõige – palju väga head teatrit, mis kokkuvõttes räägib ikkagi puudutaval moel inimestest ja nende vahelistest suhetest – meie kõigi eludest nii, nagu need on.

Allpool valik lavastusi täiskasvanutele mõeldud programmist, kus läbivateks teemadeks on sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid – olgu selleks siis väljaränne, üksiolemine, rassism või üksteise mittemõistmine.

Teater Metamorfoosi „Hirmu anatoomia“, 1. juunil Kanuti Gildi SAALis
Unikaalse visuaaliga „Hirmu anatoomia” vaatleb hirmu läbikukkumise ees, kasutades füüsilist teatrit, nukke, videokunsti, elavat muusikat ja visuaalseid viiteid Francis Baconi maalidele. Lavastus lähtub näitleja ja lavastaja Davide Giovanzana isiklikest kogemustest ja partneriks on talle kahe näitleja juhitav inimsuurune nukk. Lavastus uurib, kui palju hirmu on inimeste elus ja kui palju on hirm kujundanud inimese iseloomu ning laiemas plaanis – kuidas hirm mõjutab kollektiivseid otsuseid ja käitumist.

Livsmedlet „Nähtamatud maad“, 1. juunil Püha Vaimu SAALis
Livsmedlet on teatraalne koostöö nukunäitleja, lavastaja ja näitleja Ishmael Falke ning tantsija, koreograafi ja teatritegija Sandrina Lindgreni vahel. Koostöö sai alguse 2011. aastal ühisest soovist luua kõnetavaid ja uuenduslikke visuaalteatrilavastusi, mis panevad proovile publiku ümbruse- ja igapäevaelu taju.

Lavastuse „Nähtamatud maad“ kohta võib öelda geograafiline striptiis, kus geograafia ja poliitika laienevad ja kanduvad orgaanilistele lavadele – meie kehadele. Jutustatakse lugu väljarändest tänapäeva maailmas. Saame teada, mida tähendavad tegelikult puudutus, kohalolek ja vastupidavus. Lavastusega „Nähtamatud maad” esitab visuaalteatriduo Livsmedlet iseendale väljakutse ühendada ainulaadsel viisil nukuteater ja koreograafia.

MalaStrana kompanii, „Mina, kast“, 3. juunil Von Krahlis
Kõige aluseks on selge arusaam: iseendaga elada on tüütu.
Meie üksindus on koduks mälestustele, vaimudele, häältele, žestidele, deemonitele ja hingedele.
Me oleme pakendid, just nagu kastid.
Paraku ei ole alati meie otsustada, mida võtta ja mida jätta.

Kastidest ja pakkidest ümbritsetud tegelane läheb iseendaga konflikti. Ta organiseerib, kõhkleb, kogub asju kastidesse, komistab. Ta ei suuda hoiduda mõtlemast sama mõtet üha uuesti ja uuesti. See mõte võtab tabletipurgi kuju. Kas mäng selle mõttega viib tablettide allaneelamiseni?

„Mina, kast” on lugu ühest neist hetkedest, mil lihtsalt toppama jääd. Sellised hetked pole sugugi harvad. Need on hetked, mil eksleme oma elus nagu võõrad, olles kaotanud sihi. Meil pole enam kohta, kuhu minna. Rähkleme, aga edasi ei liigu. Komistame ja lonkame.

Giselle Vienne Compagnie „Kõhurääkijate kongress“, 3. juunil Ferdinandi saalis
Lavastaja Gisèle Vienne on öelnud, et nukud tekitavad igasuguseid tundeid – hirmutavatest naljakateni, naeruväärsetest meeldivateni. Lavastuses astuvad üles saksa ja prantsuse nukunäitlejad ja kõhurääkijad, kelle mitmekihiliste dialoogide kaudu paljastub ebatavaliseks ja veidraks peetava hobiga tegelevate inimeste keerukas psühholoogia. Teatrigurmaanid on lavastaja Giséle Vienne’i töid saanud Eestis varasemalt näha Rakveres teatrifestivalil Baltoscandal, Tallinnasse on teda oodatud aastaid. „Vienne on kuulus oma aususe ja teravuse ning füüsiliselt mõjuva lavakeele poolest. Ta on üks nendest, kelle töid olen juba mitu aastat meie festivalile oodanud,” kirjeldab üht nüüdisaegse teatri põnevaimat lavastajat Vahur Keller.

„Kõhurääkijate kongressi“ etenduse järel saab mõtteid ja arvamusi vahetada koos lavastaja Giselle Vienne’iga. Festivali Juttude formaat algab vahetult pärast etendust teatri klubiks kohandatud Hendriku kohvikus.

Paul Zaloom „Valge mehe seiklused“, 4. juunil Ferdinandi saalis
Ameerika armastatud koomiku, festivali ühe peaesineja Paul Zaloomi lavastus „Valge mehe seiklused” näitab maailma ja ühiskonna hetkeolukorda satiirilisest vaatepunktist. Ajaleht New York Times on nimetanud Zaloomi üheks originaalsemaks ja andekamaks teatraalist poliitsatiirikuks. Zaloom pilab vanakraami, action-kangelaste, katkiste nukkude, pudi-padi ja muu võluva prügi abil valge rassi hirmu, et 2040. aastaks ollakse läänes vähemuseks jäänud.

See hüperaktiivne, visuaalselt rikkalik vaatemäng jutustab vanakooli nukulaval arhetüüpse valge mehe mängu-ajaloo. Miniatuursete nukkude ja esemete abil võetakse vaatluse alla valge nahavärv, seda mitte ainult seoses rassi, vaid ka puhtuse, moraalsuse, süütuse ja „tsivilisatsiooni“ mõistetega.

Paul Zaloomi mõtteid oma loomingust ja tegevusest kuuleb ka avalikul arutelul 4. juunil kell 14 NUKU teatri 2. korruse rõdul.

Tutvu festivali kogu programmiga Nukuteatri kodulehel.