Seekord kevadest sügisesse kolinud Jazzkaare põhiprogramm leiab aset 9.–15. oktoobril Telliskivi Loomelinnakus ning 3. novembril Alexela kontserdimajas, kuid ka Pärnus, Põlvas ja Tartus, tuues publikuni artiste nii Eestist kui välismaalt ning pakkudes džässi oma kõikvõimalikes variatsioonides. Küsisime kohalikelt muusikutelt, mida nemad Jazzkaare programmist enda jaoks välja on valinud.

Jaak Sooäär

Jason Hunter. Foto: Jason Larnell

„Kõige tähtsam on muidugi see, et Jazzkaar üldse toimub ja et publik hirmu tõttu tulemata ei jääks. Kuigi festival on peamiselt kohalike artistidega, tuleb ikkagi kindlasti minna. Jazzkaare suure lava esinejad on alati väga head, aga mina soovitan kõigile tutvuda Fotografiskas üles astuvate muusikutega, kes ehk nii tuntud ei ole. Näiteks siin elava ameerika trompetisti Jason Hunteri ansambel, bassist Janno Trumbi juhitav JT Conception või trummar Ramuel Tafenau debüütalbumi esitlus võiks pakkuda huvi nii kogenud džässisõpradele kui lihtsalt muusikahuvilistele. Mina kui Jimi Hendrixi fänn ootan põnevusega ka Raul Ukareda tribuuti „Band of Gypsysele”. Muidugi tõotab midagi uut ja erilist festivali lõppkontsert „Antarktika 200” ning Norra trompetist Arve Henriksen on üks minu lemmikmuusikuid üldse.”

Kaisa Ling

„Jazzkaare kavast jäävad mulle teatud huvide ja hobide tõttu silma artistid, kes on pärit USA-st või kes võiksid illustreerida afroameerika muusika arengusuundi. Olles eelmistel aastatel nautinud Somit ja Cory Henryt, värahtasin sel aastal rõõmust, kuna üheks festivali peaesinejaks on legend, multitalendist džässlaulja, näitleja, raadiosaatejuht Dee Dee Bridgewater. Viie kümnendi jooksul on ta aukartustäratava järjekindlusega arendanud vokaalmuusikat, alati oma eelkäijaid meeles pidades. Kui kõik Ameerika-unistused (st reisid) peaksid aga lörri minema, ootab ees hulk väga kvaliteetset kohalikku Americana-substraadilist muusikat, eesotsas sinisilmse souli käilakuju Rita Ray, särava instrumentaaldžässi meistri Jason Hunteri ja vinge bluuskitarristi Raul Ukaredaga, kes meenutab kontserdil 50 aasta tagust Jimi Hendrixi legendaarset uusaastaööl salvestatud laivplaati „Band of Gypsys”.”

Kirke Karja

„Ise tahan kindlasti minna Vaiko Epliku ning Kristjan Randalu kontserdile. Nende varasemad ülesastumised on mind väga liigutanud. Erinevate natuuridega kunstnike koostööst ootan kuulajana plahvatusohtlikke olukordi ning Vaiko ja Kristjan on seda alati ka pakkunud. Väga intrigeeriv tundub ka Jazzkaare lõppkontsert koos Raun Juurikase, Arve Henrikseni ning Brian Quinniga. Raun on üks põnevama fantaasialennuga Eesti muusikuid ning Arve Henriksen on oma trompetimänguga mõjutanud kogu maailma džässmuusikat. Lahe, et neil on tekkinud võimalus midagi koos luua, see kombinatsioon tundub mulle väga loogiline.

Väga ootan ka Theodor Singi ning Peedu Kassi duot; kuulsin Theodorilt juba augustis, missuguste elementide kallal nad pusivad, on täitsa põnev ja paneb sellise kaliibriga muusikuid tõsiselt harjutama, pingutama ja proove tegema. Miskipärast võrdlen oma peas seda duot Kölnist pärit trombonist Janning Trumanni ning kontrabassist Florian Herzogi ansambliga, aga võib-olla ei pea see kohe üldse paika. Eks me näe!”

Liis Ring

„Minu esimene valik sel aastal on „Antarktika 200”. Ilmselt on selles „süüdi” minu armastus heli ja pildi sünergia ja ka laiemas laastus interdistsiplinaarsuse vastu, kuid Raun Juurikas on ka mu enda muusikutee algusaegadest saati olnud inspireeriv õpetaja ja interpreet-helilooja. Lisaks paelub minusugust väljasalvestusfanaatikut fakt, et Juurikas on Timo Palo poolt Antarktikas üles võetud helisid kasutanud osana oma kompositsioonidest. Teos puudutab ka üht väga olulist teemat meie kaasajas, viies meid otse sulavate jäämägede keskele. Lisaks soovitan minna osa saama Linnaruumiprojekti kontsertidest, mis on selles mõttes eriti põnevad, et viivad muusika traditsioonilisest kontserdisaalist välja, olles sealjuures tasuta ja kättesaadavad kõigile. Neid on võimalik nautida mitme linna avalikes ruumides, mis on praeguses, veidi paiksemas olukorras eriti tore.”

Anett. Foto: press

Jonas Kaarnamets

„Rita Ray ja Anett – tänapäevast Eesti souli kahes erinevas kastmes. Kui Rita läheneb žanrile pigem autentse nurga alt ja kasutab „vana kooli” saundi, sulatab Anett muusikasse kaasaegsemaid saunde ja mõjutusi. Kindlasti oleks huvitav mõlemat daami näha, et nendevahelisi paralleele ja erinevusi leida / märgata.

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu „Lahkhelid kooskõlas” – nende eelmine kava „Lahkhelid” oli huvitav sümbioos kahe mehe annetest. Kaks virtuoosi, kes kõlguvad kuskil popi ja süvadžässi vahel, pakkudes sekka äratundmisrõõmu Vaiko muusika austajatele. Tunduks nagu see uus kava võiks eelmisele hea edasiarendus olla.

JT Conception – hea kokkumäng, head lood ja arranžeeringud, virtuoossus ja kõike seda, kõlamata steriilsena. Kvaliteet, mida saaks pakkuda ainult Eesti muusikute koorekiht.”

Tutvu Jazzkaare programmiga siin.