Oma kolmandas PÖFFi-raportis annab Andrei Liimets ülevaate filmidest „Ainult meie kolm”, „Sõda” ja „Truman”, mida on kinodes võimalik näha veel täna ja homme.

„Sõda” (Taani, 2015, rež. Tobias Lindholm)

Tobias Lindholmi nimi tõmbas tähelepanu juba Thomas Vinterbergi hiilgava pedofiiliadraama „Jaht” kaastsenaristina ning tugeva põneviku „Kaaperdamine” lavastajana. Viimane jäi kahjuks teenimatul kombel pool aastat hiljem sisuliselt sama lugu rääkinud Paul Greengrassi „Kapten Phillipsi” varju.

Kompaniiülema poolt tulevahetuse keskel tehtud otsuse tagajärgi vaatlev „Sõda” demonstreerib taas Lindholmi suutlikkust siduda kokku adrenaliiniküllast põnevikku ja nüansirohket inimlikku draamat. Ta vaatleb Taani Afganistani-missioonil viibiva rühma elu ning peaosalisele Clausile (Lindholmi ihunäitleja, alati tasemel Pilou Asbæk) osaks saavat kohtuistungit asjatundliku ning intelligentse pilguga. Sõjafilm on ju õigupoolest risti-rästi läbiküntud žanr, ent „Sõda” väldib suuremat osa konventsioonidest, minnes ühtaegu mööda nii nõretavast heroismist kui ka deklaratiivsest sõjavastasusest. Selle asemel humaniseerib ta konflikti erinevaid osapooli ja püüab mõista kriisiolukordadele eelnevat ja järgnevat.

Pooleldi miltaarpõnevik, pooleldi kohtudraama, on „Sõda” üks aasta moraalselt komplekssemaid lugusid, millesarnaseid USA kino ilmselt jutustada ei suudaks, olgu kahjuväärseks võrdluseks kasvõi Clint Eastwoodi „Ameerika snaiper”. Et Lindholmi arsenalis pole üksnes väitlejameisterlikkus erinevate argumentide mõistval ja liigsete emotsioonideta esitamisel, näitavad filmi raamivad kaadrid väikese lapse teki alt paistvatest varbaotstest.

„Sõda” linastub PÖFFil veel täna, 28. novembril Viimsi Kinos.

„Ainult meie kolm” (Prantsusmaa, 2015, rež. Kheiron)

Jean-Pierre Jeunet on oma fantaasiarikka stiiliga, ennekõike armsa „Amelie’ga” mõjutanud tervet põlvkonda filmitegijaid. Prantsuse koomik Kheiron kasutab nüüd sarnast, pisut jantlikku, pisut veiderdavat, läbinisti leidlikku vormi oma pere loo jutustamiseks. Tema juristiharidusega isa ning tolle abikaasa seiklus algab poliitiliste dissidentidena šahhi-aegses Iraanis ja kulgeb läbi islamirevolutsiooni üheksakümnendate Prantsusmaale.

Peategelase Hibati, kelle rollis astub üles lavastaja ise, elujaatav optimism kiirgab kõigisse teistesse filmi elementidesse, isegi kui toimuvas pole sageli midagi lõbusat. Vanglad, rahutused, repressioonid, slummid – rinda tuleb pista nii ajatollade kui agulipättidega, kuid peategelaste vaim on murdumatu. Filmi võiks küll süüdistada mõningases naivismis ja lihtsustatuses, kuid harvaesineval kombel õnnestub sel siduda kokku nii nutt kui naer ja seda ilma poliitilist tõsiseltvõetavust lõpuni kaotamata.

„Ainult meie kolm” töötab suurepäraselt komöödiana, kuid jääb meelde ka ühe perekonna ja kultuuri loona läbi 20. sajandi teise poole. Lisaks potentsiaalsele publikulemmiku auhindade noppijale on tegu hämmastavalt olulise signaaliga tänase päeva poliitilises situatsioonis – inspireeriva ja humaniseeriva portreega tõsiselt ägedatest pagulastest.

„Ainult meie kolm” linastub PÖFFil veel täna, 28. novembril Tallinnas Coca-Cola Plazas.

„Truman” (Hispaania, Argentiina, 2015, rež. Cesc Gay)

Raskete haiguste ja surmaga leppimine pole PÖFFil domineerivas autorikinos teab mis haruldaseks teemaks. Märksa harvemini kohtab lugusid, mis on räägitud emotsionaalselt tasakaalukal moel. Üheks selliseks on „Truman”, draama Kanadast Madridi külla sõitnud mehest ja tema sõbrast, kes otsustanud pärast vähidiagnoosi ravile joone alla tõmmata ning vältimatule lõpule võimalikult väärikalt vastu minna.

„Truman” on ennekõike näitlejate film. Peaosades on sümpaatne Javier Cámara ning Argentiina kino absoluutne tippnäitleja Ricardo Darin. Meeste omavaheline suhtlemine kulgeb loomulikult ja dialoog eluliselt. Läbi Darini mängitud rõõmsameelse ja enesekindla Juliani küsib film, kuidas elada kahetsusteta ka oma viimaseid päevi. Sellisena pole „Truman” ehk teab mis originaalne ega erakordselt meeldejääv, kuid äärmiselt sümpaatne ja igati intelligentne lugu sellegipoolest.

„Truman” linastub PÖFFil homme, 29. novembril Tallinnas Kinos Solaris.