Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (16.03– 29.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Kuigi pandeemiat kajastavad uudised varjutavad mitmeid tõsiseid rahvusvahelisi teemasid, suutsime mõned huvitavad siiski välja noppida. Memos tuleb juttu Euroopa Liidu ühtsusest ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigijuhtide tragikoomilistest sõnavõttudest seoses koroonapandeemiaga.

Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • 26. märtsil tähistati kinniste piiride saatel Schengeni viisaruumi 25. aastapäeva. Karantiini üheks osaks on ka piiride sulgemine, mis on asjakohane abinõu viiruse peatamiseks, kuid paneb paratamatult mõtlema Schengeni süsteemi vastupidavusele. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kehtestas üleeuroopalise reisikeelu, proovides suunata tähelepanu Schengeni ala piiride sulgemiselt mujale ning suurendada Euroopa Liidu ühtsustunnet. Piiride sulgemine on tõstatanud küsimusi ka transpordikoridoride toimimise kohta sõja ajal. Kindlasti annab kriis aluse mitmete lepingute ja seaduste ülevaatamiseks, tuues välja varem märkamata jäänud murekohad.
  • Majanduskriisi ulatust on praegu keeruline ennustada, kuid selle mõjusid on juba tunda. Seni pole Euroopa Liidu liidrid suutnud ühistes meetmetes kokku leppida. Lisaks ei kuulu siseriiklik tervisehoid Euroopa Liidu pädevusse ja nii on igal riigil selle haldamiseks vabad käed. Selle vaimus teatati 20. märtsil, et Euroopa Liit peatab ajutiselt riikidepoolseid kulutusi piiravad reeglid. Küll aga lepiti 6 päeva hiljem toimunud Euroopa Parlamendi istungil kokku vähemalt mõningates tarvitusele võetavates summades. Euroopa Liidu eelarvest eraldatakse näiteks 37 miljardit eurot investeerimisalgatustele, samuti tehakse kättesaadavaks 28 miljardi euro jagu Euroopa struktuurivahendeid ning Solidaarsusfondist suunatakse 800 miljonit eurot enim kannatanud liikmesriikidele. Samas jäädi eriarvamustele koroonavõlakirjade osas, mis võimaldaksid Euroopa Liidul tekkivat võlga ühtlasemalt jagada. Föderaliseerumist soodustava meetme üks jõulisemaid eestkõnelejaid oli sealjuures Itaalia, mis on ühtlasi üks euroskeptilisemaid liikmesriike. Samas on koroona neid ka kõige tõsisemalt tabanud. Vastu olid see-eest stabiilsemad riigid nagu näiteks Saksamaa ja Holland.
  • Maailm on jõudnud olukorda, kus majanduse nimel ei ole enam võimalik keskkonna osas järele anda, kuid seda siiski tehakse. Euroopa Liidust on saanud keskkonnasõbraliku maailma eestvedaja ning muutuste saavutamiseks on välja tuldud roheleppega. Tulenevalt aga koroonaviiruse peatamiseks kehtestatud eriolukorrast on maailma majandus löögi all. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on pannud kokku riiklikud paketid majanduse järeleaitamiseks. On aga ääretult oluline, et riiklikud abipaketid arvestaksid roheleppe eesmärkidega. Praegu on riikidel võimalus valida ning ergutada majandust, investeerides hoopis taastuvenergia tehnoloogiatesse. See aitaks nii roheleppel kiiremini jõustuda kui ka majandusel taastuda. Pole mõtet lahendada üks kriis, et avastada end peagi järgmisest.
  • Euroopa Liit alustab ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga. Diplomaatiliselt väljendades kannab taoline otsus sõnumit, et Euroopa Liidu uks on laienemiseks avatud kõigile, kes on nõus selle nimel vaeva nägema ning soovivad edasi kanda ELi ühiseid väärtusi. Kuid kas Euroopa Liit on selleks ka päriselt valmis? Varasemalt tehtud soodustused liikmesriikidele on näidanud, et see võib nõrgestada ühist Liitu. Oluline on hoida Euroopa Liidu standardeid ning neid ka kõigile võrdselt kohandada.

    Euroopa Liit on maailma kõige korruptsioonivabam piirkond. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega (66) on üsna halb seis korruptsiooniga näiteks Ungaris (44), Kreekas (48) ja Bulgaarias (43). See tähendab aga seda, et kaks riiki, kellega alustati ühinemisläbirääkimisi, tooksid keskmist alla. Põhja-Makedoonias ja Albaania indeksid on mõlemad 35 100-st. Lisaks kõrgele korruptsiooniriskile on kahe riigi vahelised suhted olnud ajaloo vältel pingelised. Kuid vahest toovad Euroopa Liidu reformid kaasa just muudatusi, mis aitaksid riikidel paremale järjele saada? Olid ju ka Eestil 90ndatel sarnased mured, kuid nüüd oleme oma nime maailmale tuttavaks teinud.

  • Lisaks ELi ühinemisläbirääkimistele on saanud Balkani poolsaarel asuvast Põhja-Makedooniast NATO kolmekümnes liige. Põhja-Makedoonia liikmelisus sai võimalikuks tänu 2018. aastal Kreeka ja Makedoonia vahel sõlmitud Prespa lepingule, millega lõpetati 1991. aastast õhus olnud erimeelsus. Pärast Jugoslaavia lagunemist tekkinud Makedoonia riik põhjustas pahameelt kreeklaste seas. Kreeka üheks regiooniks on Makedoonia, mis tuleneb ajaloolisest Vana-Makedoonia piirkonnast. Kultuurist ning etnilisest taustast tekkinud erimeelsused kulmineerusid osaliselt Prespa lepinguga, millega nimetati Makedoonia ümber Põhja-Makedooniaks. Kokkuleppe kiitsid heaks nii NATO kui Euroopa Liit, kuid tekitas suurt pahameelt nii Kreeka kui ka Põhja-Makedoonia rahva seas. Erinevate poliitiliste küsitluste alusel olid otsusele vastu umbes 65% kreeklastest ning 45% põhjamakedoonlastest.

    Kreeklaste kõrge vastumeelsus tuleneb suuresti vähesest avalikust debatist. Kuigi probleem on kestnud juba aastaid, on rahvaesindajad teemat selle emotsionaalsuse tõttu osavalt vältinud. Teema on tekitanud Kreekas poliitilist polariseerumist ning andnud jõudu äärmuslikele parteidele. Kuigi ka Põhja-Makedoonias on vastumeelsust, on see siiski kokkuvõttes riigile kasulik ning toob riigi rahvusvahelisel areenil suuremalt pildile. Rahvusvaheliste suhete vaatenurgast stabiliseerib leping riikidevahelisi suhteid Balkani poolsaarel ning vähendab seeläbi Türgi mõju regioonis.

  • Rääkides majanduslikest valikutest, tundub, et Brasiilia teeb oma rahvale suure karuteene. Brasiilias registreeriti esimene koroonajuhtum 24. veebruaril, viimase seisu järgi on riigis aga nakatunuid pea 4000. Paremäärmuslik Brasiilia president Jair Bolsonaro nimetab koroonakriisi meediatrikiks ning julgustab inimesi jätkama tavapäraseid tegemisi. Kuigi Bolsonaro tunnistab viiruse levikut ning on pressikonverentse andes kandnud ka ise kaitsemaski, väidab ta, et viirus möödub peatselt. Presidendi püüd vältida majanduslangust võib talle aga kätte maksta, kuna suure suremuse ning haiglate üleküllastuse tulemusena võib saada riigi majandus suurema hoobi kui karantiini kehtestades. Osariikide juhid on palunud inimestel püsida isolatsioonis, kuid Bolsonaro süüdistab neid surmajuhtumite numbritega manipuleerimises, väites, et São Paolo surmajuhtumite arv “tundub liiga kõrge’’. Samuti väitis riigijuht viimases teleintervjuus, et inimeste surm on paratamatu ning loomulik osa elust. Võrdluseks tõi ta välja, et liiklussurmad pole ju põhjuseks autotööstuse sulgemiseks.

    Valitsuse vastu pahameele väljendamiseks kogunes rahvas rõdudele ning tegi lärmi potte ja panne kokku tagudes. Vastuprotestiks sõitsid presidendi pooldajad tuututavates autokolonnides läbi Brasiilia suuremate linnade. Sotsiaalmeedias levib ka #BrazilCannotStop, mida pooldab presidendi kantselei. Lööklause on sarnane veebruaris Itaalias levinud loosungile #MilanWillNotStop, pärast mida sai Itaaliast viiruse epitsenter.

    Jair Bolsonaro on endine sõjaväelane, kes valiti Brasiilia presidendiks 2018. aastal. Bolsonaro on tuntud oma ultraäärmuslike poliitiliste väljaütlemiste ning solvangute poolest. Ta on avalikult maha teinud homoseksuaale, tumedanahalisi ning naisi. Samuti pooldab ta füüsilist vägivalda. Küsitlused näitavad, et rahva rahulolematus on pandeemia ajal presidendi suhtes kasvanud, kuid jääb siiski vaid 50% kanti.

    Bolsonarost veel eriskummalisema suhtumise on võtnud Mehhiko Puebla osariigi kuberner Luis Miguel Barbosa, kes väidab, et vaesemad inimesed on koroonaviirusele immuunsed. Ta väide tuleneb faktist, et viirus levis algselt reisimise kaudu, mida saavad lubada endale vaid rikkamad. Ka Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador kutsub inimesi üles jätkama tavaeluga, väites, et kui ta oleks mures, siis ta hoiataks rahvast, kellele ta kunagi ei valetaks.

  • USA valimiste-eelne peataolek jätkub. Traditsiooniline presidendivalimiste dünaamika on märgatavalt muutunud. Eriolukorra kehtestamise ja igapäevaste arengute tõttu on meediapildis olev trupp vahetunud. Kui Donald Trump on jätkuvalt igapäevases pearollis, püüdes eskaleeruvat kriisi täitevvõimu positsioonilt ohjeldada, on eeldatav demokraatide presidendikandidaat lavalt puudu. Ülemöödunud nädalal väljendus see humoorikalt #WhereisJoe näol. Joe Biden on kadunud virtuaalmaailma kõnekoosolekutesse, mida nende toimumise ajal jälgivad mõne miljoni asemel vaevu mõned tuhanded inimesed. Pärast sisulist lüüasaamist viimatistel osariikide eelvalimistel on ka Bernie Sandersi valimiskampaania vaiksemaks jäänud. Demokraatidest on Trumpi vastandina päevapoliitikas ja -uudistes esile tõusnud hoopis New Yorki kuberner Andrew Cuomo, esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja senati vähemuse juht Chuck Shumer.

    USA-s on pead tõstmas massiline töötuse laine. Koju saadetud ja ebakindlad edasise ees, ootavad inimesed kiireid, jõulisi samme ja sellesuunalist retoorikat. President lõi riigi majandusturgutuseks kahe triljonilise stiimulpaketi, mille detailide üle kestis töönädala pikkune vaidlus. Lõpuks saavutati kompromiss. Samal ajal tõusis Trumpi toetus ametiaja kõrgeimaks, 47% peale. Osaliselt saab seda selgitada esindajatekojas toimunud venitamisega, kuna seal enamust kontrollivaid demokraate portreteeriti meediasõjas stiimulpaketi vastuvõtmist takistava jõuna. Tulevate nädalate jooksul tasub jälgida, kui suutlik on täitevvõimu esindaja koroonaviirusega võideldes ja millised on demokraatide teod/retoorika esindajatekojas ning kuberneridena, kuna ülemaailmse kriisi taustal kohaliku olukorraga hakkama saamine on muutumas suurimaks valimiste probleemküsimuseks.