Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

Keskkond

Peale seenenäituse on Loodusmuuseumis väljas postrinäitus, millega heidetakse pilk kümnele kelmikamale seenenäituse reklaamplakatile. Pildil Hendrik Tusti kujundatud plakat aastast 1974.

Kuni pühapäevani on Eesti Loodusmuuseumis avatud seenenäitus

Selle nädala pühapäevani, 24. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis avatud sügisene seenenäitus, kus esitletakse arvukalt seeneliike, mille hulgas on nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid liike. Lisaks seenemaailma mitmekesisuse tutvustamisele on sel aastal eraldi luubi all inimese konkurendid seeneroale – seeneussid.

Kaupo Kalda on armastanud alati loodust pildistada, aga droonide tulek mõni aasta tagasi lõi selle kire täie hooga uuesti lõkkele. Droonide pakutav 3D-liikumisruum annab maailma uut viisi kujutamiseks ja nägemiseks fotograafias enneolematud võimalused. Vaata lähemalt: kaupokalda.com

Looduskaitsealadel leiavad pelgupaika inimesed

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

Kaader sarjast

Arvustus: Su sahin kõlab tuttavalt

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Tuul Sepp. Illustratsioon: Heikki Leis

Värskes Müürilehes: intervjuu Tuul Sepaga

Müürilehe juunikuises faunateemalises numbris usutleb Piret Karro loomaökoloog Tuul Seppa, kes uurib parasjagu Arizona osariigi ülikoolis aed-karmiinleevikesi. „Mind ei huvitagi niiväga, kuidas linnastumine konkreetselt seda linnuliiki mõjutab, vaid uurin üldisi muutusi, mis võivad loomadega toimuda, kui nad kolivad elukeskkonnast, mille jaoks nad on miljonite aastate jooksul kohastunud, täiesti uude kohta,” vihjab Sepp nii linde kui inimesi mõjutavatele protsessidele.

Linnateatri Heade Asjade laat. Foto: Siim Vahur

Linnateatris toimub Heade Asjade laat

Reedel, 2. juunil kell 11­–15 toimub Linnateatris juba traditsiooniks kujunenud igakevadine Heade Asjade laat. Tänavune laat on järjekorras viies ning pühendatud eeskätt rohelisele ning keskkonnasäästlikule mõtteviisile.

Foto: Priit Mürk

Galerii: Kodanikud avaldasid meelt karusnahafarmide keelustamise poolt

Eile, 12. aprillil toimus Tallinna vanalinnas rongkäik, kus avaldati meelt karusloomafarmide keelustamise poolt Eestis. Loomade õiguste eest seisjate silmis ei ole metsloomadel võimalik farmides liigiomast elu elada. Samuti on küsitav, kas loomadele kasu saamise eesmärgil kannatuse põhjustamine on tänapäeval eetiline, kui karusnahast on saanud mittevajalik luksuskaup.

Kes on sinu riided õmmelnud? Foto: Fashion Revolutioni press

Alanud on rõivarevolutsioon

Aparaaditehases paikneva teadliku elustiili poe Slow pidaja Helen Puistaja kirjutab 24.–30. aprillil toimuva moerevolutsiooni nädala ajel, kuidas teha oma garderoobivalikutes keskkonnasäästlikke otsuseid.

Loomad Karjaküla karusloomafarmis 2014. aastal. Kõik fotod: Loomade Nimel

Puur ei ole elukeskkond

Eestis on karusloomakasvanduste keelustamine alles arutamisel, samal ajal kui Suurbritannia ja Brasiilia ning hiljuti ka Holland on seda juba teinud ning on teada, et metsloomadele pole võimalik puuris elamisväärset elu pakkuda.

Piiratud ligipääsu tõttu puhtale veele kannatab kolmandates riikides paljude laste ja noorukite – iseäranis tüdrukute – haridus, kuna nad on igapäevaselt hõivatud vee otsimise ja kogumisega. Foto: Pierre Holtz, UNICEF (CC BY 2.0)

Kui joogiveest saab haruldus

Kliimamuutused toovad mitmes maailma paigas kaasa joogiks kõlbuliku veevaru vähenemise. Eestimaalasi veekitsikus niipea veel ei kimbuta, pigem hakkab siinne kant meelitama neid, kes on oma kodukandis janusse jäänud.