Müürileht

Tsitaat, mille eest miljonäritar Paris Hiltonit jätkuvalt nöögitakse, sobib ootamatult hästi kunstitöötajate ebakindlate töötingimuste vastu võitlemise protsessi kirjeldamiseks. Olulisim institutsioon, kes Eestis probleemiga aktiivselt tegeleb, on kunstnike jaoks seni olnud Eesti Kunstnike Liit. Siinkohal väärib tutvustamist Suurbritannia alternatiiv, kuidas saab omaalgatuslikult ja kindlal otstarbel loodud ühingu asutamisega kunstnikke kimbutavate probleemide vastu võidelda.

KUMU näituse „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” kuraator Liisa Kaljula arutleb nõukogudeaegse tsensuuri mõju üle Eesti kunstikogukondadele, kus lahendused materjalide ja privaatsuse puudumisele tuli leida omast käest ning kunstiavangard kolis autorite koduseinte vahele.

Homme, 7. jaanuaril kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna teise kursuse tudengid Rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1, ruum 202) ühisnäituse „1/2”.

Kolmapäeval, 7. jaanuaril kell 18.00 avatakse Hobusepea galeriis Kirke Kangro kureeritud näitus „Hajuva maastiku jäljed” läti skulptori Armands Zelchsi loomingust.

Jevgeni Zolotko, Jass Kaselaane, Edith Karlsoni ja Art Allmäe viimase aja tööd näitavad, et skulptuur pole enam ammu figuur pjedestaalil, vaid pakub vaatajale terviklikku ruumikogemust.

26.–28. septembril toimus New Yorgis NY Kunstiraamatute mess. Üritust korraldab sõltumatu raamatupood Printed Matter, Inc, mille asutas 1976. aastal grupp radikaalseid kunstikriitikuid ja kunstnikke. Alternatiivset mõttevoolu kunstis ja kirjastamises esindab asutus tänaseni. Messi lõppedes õnnestus mul selle korralduspoolest vestelda kuraatori Shannon Michael Cane’i ning raamatutest Printed Matteri juhataja Max Schumanniga.

Mina, kes ma jut(l)ustan õpilastele, et kaasaegse kunsti puhul on iseseisev mõtlemine ja automatismide väljajuurimine A ja O, pean sealsamas tõdema, et õõvastaval moel võis pedagoogi tulistamine tähendada meie antikangelase jaoks oma noore elu esimest iseseisvat mõttetehingut.

Tartu Ülikooli kirikus ajutise peavarju leidnud kunstigaleriis soojenevad suhted endise Jugoslaavia ja Baltikumi vahel – üksmeelselt saadetakse koos igaveseks kuradile nii Tartu kui Maribor.

Novembri lõpul Tallinna Kunstihoone galeriis avatud Kaido Ole näitus „Värdjad” katsetab kujutlusvõime piiridega ning naudib tagasivõetud vabadust.

Kunstiüliõpilasele enesetäienduseks ja loomingulise tegevuse toetuseks mõeldud Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid määrati skulptor Hanna Piksarvele ja multimeediakunstnik Mikk Madissonile. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.

1. detsembril kell 18.00 avatakse TÜ endises kirikus Annelinna visioonikonkursi tööde näitus „A(nne)linnad”. Avamisel toimub võitjate nimeline väljakuulutamine ja autasustamine. Lisaks leiab aset vestlusring, kus mitmete eluvaldkondade esindajad räägivad oma nägemusest Annelinnast ja lahkavad, mil viisil on võimalik oma professioonist lähtuvalt Annelinna elukeskkonnaga tegeleda.

Neljapäeval, 27. novembril toimub Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia konverents „Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”. Konverents täiendab samanimelist näitust Kumu suures saalis ja artiklikogumikku.