26.–28. septembril toimus New Yorgis Long Islandil MoMA PS1 muuseumi ruumides NY Kunstiraamatute mess (NY Art Book Fair). Üritust korraldab sõltumatu raamatupood Printed Matter, Inc, mille asutas 1976. aastal grupp radikaalseid kunstikriitikuid ja kunstnikke. Alternatiivset mõttevoolu kunstis ja kirjastamises esindab asutus tänaseni ning mess on tegijate sõnul Printed Matteri suurvorm. Messi lõppedes õnnestus mul selle korralduspoolest vestelda messi kuraatori Shannon Michael Cane’i ning raamatutest Printed Matteri juhataja Max Schumanniga.

Kuidas jõuavad kirjastajad messile?

Shannon Michael Cane: Meil on veebipõhine avaldustevoor. Sel aastal oli meil näiteks 362 osalejat, kuid 800 taotlust. Suur osa meie tööst ongi otsustamine, miks keegi peaks messil kohal olema.

Miks nad peaksid seal kohal olema?

Väga erinevatel põhjustel. Ma ei saa sinuga neid saladusi jagada, sest sa võid mult niiviisi töö ära võtta. Tegelikkuses on raamatute mess laiendus sellele, mida me poes (Printed Matter – S.N) teeme. Kirjastajad pääsevad samadel põhjustel messile, nagu raamatud poodi. Me vaatame raamatut ning küsime: kas see on kunstnikuraamat? Mida uut toob see kirjastamisse? Kas see on hea näide sõltumatust kirjastamisest? Kas me suudame selle maha müüa? Kas see on huvitav kunst?

Kas mess on muutunud viimastel aastatel rahvusvahelisemaks?

Jah, igal aastal on rohkem osalejaid. See oli meie üheksas aasta. Püüame hoida nii vanu kirjastajaid kui lisada uusi. Lisaks sõidame mööda ilma ringi, käime messidel ja otsime uusi tegijaid. Sel aastal kutsusin paar inimest, keda jälgin näiteks Instagrami vahendusel. Oluline on hoida tasakaalu uue ja vana vahel.

Kas Los Angelese Kunstiraamatute mess on uus üritus?

Jah, tänaseks oleme korraldanud seal kaks messi. Me just avasime avalduste vooru 2015. aastaks.

Milleks mess nii siin kui seal?

Ameerika on väga suur riik. California on lähedal Mehhikole ja Lõuna-Ameerikale laiemalt. Lisaks pole paljudel kirjastajatel ning kunstnikel raha reisimiseks. Uus-Meremaalt või Aasist on lihtsam lennata Californiasse kui New Yorki. Los Angeleses on täna ka õitsev kirjastamis- ja kunstiskeene.

Miks MoMA PS1? Miks just see ruum? Kas see pole liiga väike teie messi jaoks?

Me oleme suuremaid ruume vaadanud. PS1 on muuseumiruumidest New Yorgis minu isiklik lemmik. Mulle meeldib, et tegu on justkui New Yorgi moodsa kunsti muuseumi sohilapsega. Tegu on vana koolimajaga, mis asub Long Islandil.

Sel aastal oli mess tõesti pisut kokkusurutud. Aga me oleme mittetulunduslik üritus. Me ei hakka messi korraldama Javitsi konverentsikeskuses ning ei muuda seda Google’i sponsoreeritud ürituseks. Hetkel ei kavatse me pinda muuta. LAs on rohkem ruumi, kuid see on Californias normaalne. Selge erinevus lääne- ja idaranniku vahel.

Mis printsiibil jaotad ruumid erinevate kirjastajate vahel?

Zine-ala väljas on kõige odavam – 150 dollarit. See on nõutuim ala ning selles telgis oli natuke vähem kui sada osalejat. Enamasti on tegu noortega, kes tahavad oma lauda. Järgmine tase on tegijad, kes langevad zine’i tegijate ja päris kirjastajate vahele. Peahoones on kunstiraamatute kirjastajad. Sel aastal oli meil Norra fookusega ruum. Esimesel korrusel olid veel antikvariaadi- ja fotograafiasektsioonid, ülemisel korrusel noored kirjastajad. Meil on ka galeriisid, kes kandideerivad, kuna nad annavad välja katalooge ja kunstnikuraamatuid.

Kuidas te Dorothy Iannone näituse idee peale tulite?

Jordan (messi koordinaator Jordan Nassar – S.N.) on Dorothy Iannone suur fänn ning nägi juhuslikult näitust, kus olid väljas kunstnikuraamatud. Iannone tegutses 1970. aastatel, mis oli kontseptuaalse kunstnikuraamatu hiilgeaeg. Täna tunnevad kõik Iannone joonistusi ja maale, kuid puuduvad tema kunstnikuraamatute väljapanekud.

Kas seekord oli rohkem näituseid kui tavaliselt?

Igal aastal esitletakse palju näituseideid. Kuid siin on olulisem teine asjaolu. Näiteks kui pisike kirjastus nimega Boo-Hooray Canal Streetil korraldab näituse oma ruumides, mis võib üleval olla kuu aega, ei kuule sellest keegi mitte midagi. Kui Boo-Hooray paneb kolmeks päevaks näituse üles NY Kunstiraamatute messil, näeb seda 36 000 inimest. Messil võid veeta kolm päeva ning näha seitset näitust, kuulata nelja loengut ning suhelda 362 osalejaga 28 riigist.