Müürileht

Iga tekst on poliitiline, oma aja ja ühiskonna peegel. Kuidas, missugustes vormides ja rollides näeme riiki ilukirjanduses – düstoopiates, utoopiates ja nende vahele jäävas hallalas?

Kuidas rääkida keskkonnaprobleemidest luulekeeles? Miks seda õigupoolest üldsegi teha? Miks mitte jätta keskkond loodusteadlastele? Uurisime seda luuletajalt ja semiootikult, „Poeetilise punase raamatu” autorilt.

2018. aastal tehti laiahaardeline kunstidessant erinevatesse linnadesse ja asulatesse üle Eesti. Kuna mitmed näitused on veel avatud, palusin projekti ühe eestvedaja kohvile, et teha esimene suurem vahekokkuvõte.

Eesti Vabariigi juubelipidustuste raames algatatud üldrahvaliku kinkimisaktsiooni puhul tasub silmas pidada, et riik ja kodanik ei saa kunagi olla kinkijatena võrdsed.

Novembris linastus kinodes uus kodumaine lühifilmide kassett „Värske veri”, kuhu olid koondatud seitsme noorema põlve režissööri – Philip Kaat, Anna Hints, Marta Pulk, Ali Moniri, Evar Anvelt, Kaspar Ainelo ja Tanno Mee – uued või debüütfilmid. Kassetiformaat on vajalik, et selliseid filme oleks võimalik kinolevis näidata, muidu ei jõua väikevormid pea kunagi Eesti publikuni.

Natsism on teema, mis kõnetab inimesi – mõni võtab seda tõsisemalt, teistele teeb see nalja. Raamatud Hitlerist ja natsidest on kindel ja ajatu kraam, vähemalt eelteismeliste poiste ja vanameeste hulgas. Popkultuuriski on olnud võimalik natsifetišit täheldada, oleks ilmselt rohkemgi, kui maailm lubaks.

Annamari Vänskä on üks lõppenud VI Artishoki biennaali, mille siduvaks niidiks olid mood ja rahvuslus, tekstide autoritest. Ta on Aalto ülikooli moeuuringute abiprofessor ja kuraator ning ta on kirjutanud ka raamatu moe kureerimisest tänapäeval. Küsisin temalt sel puhul kommentaare nüüdisaegse moe kohta.

Mustaks värvitud rahvarõivad, asfaldist põll, Prisma poekärust soomusrüü ja setu hõbesõlgedest inspireeritud riisimüts – tõlgendusi rahvusmoest analüüsib Artishoki biennaali näitel Aleksander Tsapov.

Kadri Asmer on kunstiajaloolane ja -kriitik ning kuraator. Tartu Kunstimuuseumis avatakse 13. detsembril tema kureeritud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist”, mis eksponeerib eesti naiskunstnike teoseid kümnenditest 1920–1980. Näitus keskendub naiste elu stseenidele, mida kunstnikud on kujutanud või tõlgendanud kunstikeele kaudu.

Tallinnas Vaal galeriis on 9.11-8.12.2018 üleval kunstnik Angela Soopi, kodanikunimega Kaili-Angela Konno näitus „Norra mets. Sinivaal”. Tegemist on maalilise ruumiinstallatsiooniga, kus on mängus ka heli ja valgus.

Septembrist on Tallinnas ARSi kunstilinnakus avatud meie lähiregiooni mõistes ainulaadne interaktiivne videomängude muuseum LVLup!.

Maarja Kangro kirjutab Sõltumatu Tantsu Lava tantsuetenduse „Hingake! Ärge hingake!” põhjal inimkehade erisusest ja samasusest.