Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

Sotsiaalia

Illustratsioon: Vahram Muradyan

Mulgid ja robotid

Kas 17 000 elanikuga linnas on võimalik püsti panna kõrgtehnoloogiline ettevõtlus? Tööstuslinn Viljandi näitab, et inspireeriv lugu ning põnev toode meelitavad väikelinnadesse tagasi nii investeeringud kui ka oskustööjõu, rääkimata üleüldisest mainekasust.

Kristel Kont: Kas platvormitöö vajab päitseid?

Ajajärgul, mil töö ootab tegijat rakenduses ega vaja tegemiseks töölepingut, tõstatuvad enneolematul skaalal juba vanad tuttavad ühiskondlikud probleemid ehk lünklik sotsiaalkaitse ning laekumata jäävad maksud. Kas Eestis oleks aeg vaadata ümber senine soosiv suhtumine platvormitöösse?

Vasakult Daniel Tamm, Karl Lembit Laane, Isabel Jezierska, Andres Reimann, Anna Linda Tomp, Robert Varik ja Helena Aadli. Foto: Joakim Klementi

Milleks meile Üheteistkümnes?

Kas üliõpilaseluga käib (veel) kaasas mingisugune eriline vaimsus? Seda eriti Tartus, mis peaks justkui kandma endas iseäralikku nooruse vaimuelu fluidumit. Mina ja mitmed mu sõbrad, kellega koos me 2016. aasta suvel Üheteistkümnenda asutasime, uskusime entusiastlikult, et Tartu vaim, kuigi vaikne, on endiselt olemas.

Illustratsioon: Vahram Muradyan

Kuidas olla eetiline spordisõber?

Eetilised kaalutlused suunavad juba ammu seda, mida me suhu topime või selga paneme, viimastel aastatel järjest enam ka seda, kuidas me meelt lahutame. Mis ohverdusi tuleks meil teha, et tippsporti iseloomustav fänlus väärtustaks midagi muud kui iga hinna eest võitu?

2013. aastal protestis suur hulk kultuuritegelasi meelt toona Sirbis toimunud järskude muudatuste vastu. Herkki Erich Merila, Andrus Kanneli, Viktor Koškini ja Peeter Lauritsa tehtud fotod ilmusid ka Eesti Ekspressi esikaanel. Kuvatõmmis Eesti Ekspressi veebist

Tsensuurist ja vabadustest, kuus aastat hiljem

2013. aastal pani suur hulk kultuuritegelasi seljad kokku ja avaldas meelt toona Sirbis toimunud järskude muudatuste vastu. Küsisimegi kuuelt toonaselt protestijalt, mis on selle aja jooksul muutunud, kas valitseb tsensuurioht, kas sõna-, kultuuri- ja/või ajakirjandusvabadus on tänases Eestis ohus.

Kuidas ohjata kasvavat ebavõrdsust eluasemeturul?

Eluasemete erastamise tagajärjel tekkis Eestis omanikeühiskond. Neile, kes olid eluasemeturule sisenemas, muutus eluaseme ostmine justkui normiks. Nüüdseks aga oleme jõudnud uude ajajärku, kus peame tõdema, et ainult turumehhanismidest ja omanikuasustusest tõhusa eluasemeturu toimimiseks ei piisa.

Astub ellu, tasa-tasa

Kolimine ei pea olema alati bahtinlik hetkeline lävekronotoop, ühekorraga lõplik ära, vaid meie esimene ruumivahetus (näiteks vanematekodust ülikoolilinna) on sageli hoopis järkjärguline, mitte-päris(-kohe)-ära.