Müürileht

Nüüdiskultuuri häälekandja

Sotsiaalia

T-särgi lihtsus ja raskus

Palavalt armastatud T-särk on perfektne riideese, milles lõikuvad nüüdisajale nii omaselt mitmed paratamatud vastuolud. Tavaline, ent silmapaistev, odav, ent kulukas, igav, ent huvipakkuv, demokraatlik, ent domineeriv, jätkusuutlik, ent hävituslik.

„Feministe pour toujours” ehk „Igavesti feminist”! Allikas: Unsplash (avalik omand)

Femvertising ehk Feministlikus T-särgis klaaslae vastu

Ettevõtete praktika müüa oma tooteid feministlike sõnumite abiga on saanud (kolmanda laine) feministidelt nii mõistmist kui ka kriitikat. Ühest küljest mõjutab T-särgi võitluslik sõnum ühiskonna hoiakuid, ent teisalt tasub küsida, mis toimub nende loosungite taga ja mil määral need tegelikult naiste elusid paremaks teevad.

Majandusteaduse tupiktänav. Kasinuspoliitika lugu

Eelmise majanduskriisi märksõnaks olnud kasinuse asemel prindivad keskpangad uue kriisi hirmus hoopis raha juurde. See on lugu sellest, kuidas kasinusest sai lühikeseks ajaks majanduspoliitika nurgakivi ning miks riigid on eelistamas praegu risti vastupidist lähenemist.

Illustratsioon: Jaan Rõõmus

Kui rohkem tundub vähem. Minimalismi karid

Konsumeristlikule kuhjamisele vastanduv minimalistlik eluviis võib olla pealtnäha ökoloogiline ning kanda endas lubadusi edust ja õnnest. Sellegipoolest on tegemist pigem edukate praktikaga, milles tunneb ära tarbimisühiskonnale omaseid jooni.

Maria Kapajeva tegeleb oma uurimuslikus kunstis Kreenholmi endiste naistööliste kui mitmekordselt tõrjutud inimgrupi mälestustega. Repro raamatust „Unistus on helge, veel ebaselge”, 2020 (mildabooks.com/product/dream-is-wonderful-yet-unclear)

Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu

Suur osa Eesti ja ka ülejäänud maailma ühiskondlikest vaidlustest keerleb just ajaloomälu ümber. Oluline pole seejuures ainult, mida mäletatakse, vaid kuidas seda tehakse, kuidas mälestust ja identiteete konstrueeritakse ning missugused on mälu ja võimu seosed. Üha enam kerkib ka küsimus mälust (ning unustamisest) antropotseeni ajal.

Illustratsioon: Andrei Kedrin

Unistades maailmalõpust

Maailmalõpu stsenaariumite visualiseerimises pole midagi uut. Küll aga võib tulla üllatusena, et need fantaasiad kannavad endas vajadust inimlikuma ühiskonna ja parema mina järele.

Andres Maimik: Tunnete poliitika – isepäisus ja trots

Globaalne siseeksiil toob esile kaks vastandlikku reaktsiooni. Ühelt poolt kuulumisvajaduse, enese allutamise ühisele printsiibile, teisalt isepäisuse, fuck-y’all-individualismi. Üks pool näeb, et kehtestatud sunnimeetmed on need, mis päästavad inimkonna, teised on kindlad, et just need hävitavad meid inimestena.