Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

    Sotsiaalia

    Vasakult Daniel Tamm, Karl Lembit Laane, Isabel Jezierska, Andres Reimann, Anna Linda Tomp, Robert Varik ja Helena Aadli. Foto: Joakim Klementi

    Milleks meile Üheteistkümnes?

    Kas üliõpilaseluga käib (veel) kaasas mingisugune eriline vaimsus? Seda eriti Tartus, mis peaks justkui kandma endas iseäralikku nooruse vaimuelu fluidumit. Mina ja mitmed mu sõbrad, kellega koos me 2016. aasta suvel Üheteistkümnenda asutasime, uskusime entusiastlikult, et Tartu vaim, kuigi vaikne, on endiselt olemas.

    Illustratsioon: Vahram Muradyan

    Kuidas olla eetiline spordisõber?

    Eetilised kaalutlused suunavad juba ammu seda, mida me suhu topime või selga paneme, viimastel aastatel järjest enam ka seda, kuidas me meelt lahutame. Mis ohverdusi tuleks meil teha, et tippsporti iseloomustav fänlus väärtustaks midagi muud kui iga hinna eest võitu?

    2013. aastal protestis suur hulk kultuuritegelasi meelt toona Sirbis toimunud järskude muudatuste vastu. Herkki Erich Merila, Andrus Kanneli, Viktor Koškini ja Peeter Lauritsa tehtud fotod ilmusid ka Eesti Ekspressi esikaanel. Kuvatõmmis Eesti Ekspressi veebist

    Tsensuurist ja vabadustest, kuus aastat hiljem

    2013. aastal pani suur hulk kultuuritegelasi seljad kokku ja avaldas meelt toona Sirbis toimunud järskude muudatuste vastu. Küsisimegi kuuelt toonaselt protestijalt, mis on selle aja jooksul muutunud, kas valitseb tsensuurioht, kas sõna-, kultuuri- ja/või ajakirjandusvabadus on tänases Eestis ohus.

    Kuidas ohjata kasvavat ebavõrdsust eluasemeturul?

    Eluasemete erastamise tagajärjel tekkis Eestis omanikeühiskond. Neile, kes olid eluasemeturule sisenemas, muutus eluaseme ostmine justkui normiks. Nüüdseks aga oleme jõudnud uude ajajärku, kus peame tõdema, et ainult turumehhanismidest ja omanikuasustusest tõhusa eluasemeturu toimimiseks ei piisa.

    Astub ellu, tasa-tasa

    Kolimine ei pea olema alati bahtinlik hetkeline lävekronotoop, ühekorraga lõplik ära, vaid meie esimene ruumivahetus (näiteks vanematekodust ülikoolilinna) on sageli hoopis järkjärguline, mitte-päris(-kohe)-ära.

    Üürnikud, keda keegi ei taha

    Viimastel aastatel on kinnisvaraturul sagenenud juhtumid, kus korteri või toa väljaüürimisest keeldutakse inimese nahavärvi, rahvuse või puude tõttu. Karmimate näidete puhul kaasnevad üürileandmisega ette teatamata „kontrollkäigud” või diskrimineeriv sildistamine ja põhjuseta äkiline äraütlemine juba lepingu sõlmimise etapis.