Müürileht

Möödunud aasta detsembris ostis Facebook endale ootamatult mitu täislehte reklaami USA suurimates ajalehtedes. Reklaamid kritiseerisid Apple’i uuendusi mobiili operatsioonisüsteemidele ja väitsid, et muudatused kahjustavad tarbijate ja väikettevõtjate huve ning vaba interneti ideed. Mis need muudatused täpsemalt on ja keda need päriselt kahjustavad?

Uue aasta alguses on ikka tavaks panna kirja soove ja lubadusi – juba on käidud läbi tulest ja veest, äkki saabub oodatud õnn viimaks ka meie õuele! Nagu ikka, lubame olla ka tänavu tublimad, hakkajamad jne. Hea on see, et sinna, kuhu suunata tähelepanu, tulevad üldiselt ka tulemused.

Tuleval nädalal peaks riigikogus toimuma abieluteemalise rahvaküsitluse seaduseelnõu teine lugemine. Avaldame sellega seoses mittebinaarse drag-esineja ja kunstniku Heinrich Sepa alias Helgi Saldo kirja riigikogu põhiseaduskomisjonile.

Kuigi narkootikumid on tervistkahjustavad ja Eestis ebaseaduslikud, ei takista see inimesi uimasteid tarvitamast. Narkootikumide testimine aitab tugevdada tervise arengutega tegelevate organisatsioonide tööd ning panna inimesi narkootikumide meelelahutuslikust tarbimisest loobuma.

Numbrid ja tegelikkus on pidevas armumise faasis, aga pikaajalise suhteni jõuavad harva. See kehtib ka kultuurivälja ja selle jätkusuutlikkuse kohta.

Vaevalt et leidub palju neid, kes lõppevat aastat taga igatsema jäävad. Juhtunud on rohkelt halbu asju ja nagu tavaks, ikka kõik korraga. Aga olgugi et rahvasuus on 2020. aasta tembeldatud üheks lähiajaloo halvimaks, juhtus tänavu siiski ka üht-teist head.

Miks levib muidu teadususku eestlaste seas koroonameetmetele vilistamine? Põhjuseks on nii koroonaväsimus kui ka ekspertide kriisis kannatada saanud maine.

Lõviosa eesti muusikast ei ole täna võimalik netist ei osta ega kuulata. Kui meie muusikapärand ei jõua voogedastusplatvormidele, siis ei ole seda tulevikus olemas.

Väga paljudel inimestel kipub olema moe ja rõivastega teatav skisoidne suhe. Ühelt poolt on kusagil kuklas moraalne pitsitus ebavajalike hilpude ületarbimisest, teisalt on kogu moevärk ülimalt võrgutav ja ihaldusväärne.

Suurbritannia on hoiatav näide sellest, kuidas rahvahääletus võib ühiskonna pikaks ajaks lõhki kiskuda, tekitades sõprade ja sugulaste vahel palju asjatut valu.

Jalgrattur pole mingi eriline liik, vaid tavaline inimene, kes lihtsalt teeb osa oma sõitudest jalgrattal, sest nii on kiirem, lihtsam, mugavam, säästlikum, põnevam. Oh, tuleks vaid kiiremini see aeg, mil Euroopa rohelise pealinna tiitli poole pürgiv Tallinn ei pea autot enam pühaks lehmaks, vaid hakkab ajama liikuvuspoliitikat inimesest lähtuvalt.

Massiimmigratsioon, abort, abielureferendum jne. Ühismeediat ja ajakirjandusväljaandeid jälgides tunduvad need ühed viimase aja kõige kriitilisemad teemad Eesti ühiskonnas. Ent kui vaadata peale faktidele, siis tuleb tunnistada, et aruteluruumi on kaaperdanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliittehnoloogid.