Müürileht

Seks on miski, mis jääb enamasti nelja seina vahele teki alla. Mõte avalikult riiete seljast heitmisest ja kirele andumisest eksisteerib nii mõnegi fantaasiates, kuid tagajärgede kartuses enamasti sellega piirdubki. Mis tingimustel on seks avalikus ruumis võimalik ja aktsepteeritav?

Seksuaalharidus peab käima ajaga kaasas ning loobuma iganenud stereotüüpidest, soonormidest ja keelekasutusest. Selleks on aga vaja toetada ja harida nii õpetajaid, vanemaid kui ka ühiskonda.

Naiste ajaga kättevõidetud õigused seksuaalsele naudingule ei peaks tähendama kivihaaval uute takistuste ehitamist.

Eesti inimeste seksuaalharidus on lünklik ja nendel teemadel avalikult rääkimine endiselt tabu. Selle tõttu levivad suguhaigused, mida oleks teadlikkuse tõstmisel kerge vältida.

Seksuaalsete probleemide lahendamiseks loodud ravimid ei ole doping, vaid võimalus ületada oma kehaga seotud häbi ja hirmu.

Donald Trump olevat president, keda ühiskond väärib. Niisamuti on pick-up artist’id ehk sebimiskunstnikud sellesama ühiskonna vili, mitte lihtsalt kari perverte.

Kuna soo- ja seksuaalvähemuste ajalood kipuvad jääma teiste lugude varju, tähistame veebruaris LGBT+ ajalookuud.

Pornost on saanud kõigile igal ajal kättesaadav supernormaalne stiimul – peibutis, mis mõjub meie kõige põhilisematele instinktidele, ent millest ei ole nende instinktide rahuldamisel tegelikult mingit kasu, kirjutab Paavo Piik Vikerkaares.

Lavastust „Ei tao” ette valmistades pidasid näitleja Sander Rebane ja lavastaja Paavo Piik nn pornopaastu. Selle käigus dokumenteeriti oma kogemusi ning mõtestati seda, mis üldse on seksuaalsus. Kust see tuleb? Kuidas pornost loobumine seda muudab? Tekstid, mis lavastusse ei mahtunud, jõuavad nüüd Müürilehte. Ühesõnaga, peatükid kõrbeperioodist, Sandri ülestähendused.

Müürilehe pornokomisjon on välja valinud mitte küll ammendava, aga vähemalt otsa kätte andva nimekirja režissööridest ja veebilehtedest, kelle-mille filmides teevad näitlejad ainult seda, mida nad tahavad teha, ning ekraanil ei ole kõndivad stereotüübid, vaid inimesed, kellega on võimalik suhestuda. Sekka muidugi täiesti pööraseid karaktereid ja ulmelisi keskkondi.

Vanade eestlaste intiimelu poeetilised kujutised, mis ootavad avastamist rahvaluulearhiivis, võivad oma otsekohesuse ja pornograafilise alatooniga isegi hüperseksuaalse 21. sajandi inimese ära ehmatada.

Geimeeste lantimisharjumused seisust ei küsi, tuues suurlinnas ühise eesmärgi nimel kokku saksa investeerimispankuri ja süüria põgeniku, ent harva areneb kohtumine vaid seksist kaugemale.