Müürileht

Me võime endale osta nahast keebi ja tuusad päikeseprillid, unistada paremast või põnevamast maailmast, aga levitades ideid vaenlastest, kes tahavad meilt röövida vabaduse, võib asi kiirelt jamaks kiskuda, kui sellesse jäneseurgu tõmmatakse kaasa ka teised inimesed.

Kas sina oled juba virgunud? Ei, seda küsides ei pea me silmas ärkamist, vaid kontseptsiooni, mis on jäänud paljude jaoks ilmselt häguseks. Niisiis, kes või mis on „woke”?

Kusagil möödunud aasta keskel laagerdus Müürilehe toimetusel mõte teha 2021. aasta kevadesse väike Eesti UG („UG” kui põrandaalune) teemanumber. Eesti oli esimesest lainest pea puhtalt välja roninud, klubid, kontserdipaigad ja festivalid pandi jälle käima ning paistis, et valju muusika ühiskuulamine on taas päevakorras.

Meil on sõpradega juba ammu välja mõeldud unistuste vanadekodu, kus me hakkame koos oma eluõhtut veetma.

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (07.03–21.03) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks muutused Hongkongi võimustruktuuris ja uued poliittuuled Saksamaal.

Vaevalt on kired jõudnud lahtuda tselluloositehase ümber, kui juba on Tartus leitud uus ehitis, mille vastu protestida. Iroonilisel kombel need, kes tselluloositehase vastast võitlust kõige häälekamalt eest vedasid – Tartu kultuuriavalikkus –, peavad nüüd kaitsma plaani ehitada Tartu kesklinna parki moodne kultuurikeskus (SÜKU), mis oleks uueks koduks nii Tartu linnaraamatukogule kui ka kunstimuuseumile.

Raske on leida inimest, kes suudaks aru saada, kuhu metsakava koostamise protsess omadega jõudnud on ja mis rolli mängivad selles mitmekülgsed kaasamistegevused.

Kevadesse planeeritud abieluteemaline rahvahääletus teinuks Eesti ühiskonna ühe otsedemokraatia kogemuse võrra rikkamaks, ent mitte tingimata tervemaks. Referendumit seekord ei tule, aga arutelu otsedemokraatia toimimisest on aktuaalne ka pikemas plaanis.

Leida rahast rääkimiseks sobiv aeg ja viis – see on justkui omaette kunst. Raha on kunstivaldkonnas ebamugav teema, millest rääkimiseks pole välja kujunenud suhtlusprotokolli.

Nüüdisajale kohaselt on aktivism leidnud sotsiaalmeedia kujul uue platvormi, kus oma häält kuuldavaks teha. Milliseid keelelisi ja visuaalseid tööriistu valida virtuaalsel tööpõllul ja milline on nende mõju väljaspool veebikeskkonda?

Umbes täpselt üks aasta on möödas hetkest, mil Jüri Ratase toonane valitsus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks riigis eriolukorra välja kuulutas. Ja siin me nüüd oleme – peaaegu täpselt samas punktis.

Kuivõrd peab pelgama, et Eesti esindusdemokraatia on taandumas bürokraatliku masinavärgi ja kitsaste erihuvide fassaadiks?