Müürileht

Müürileht seisab praegu teataval teelahkmel – meist on saanud päris ajaleht.

9. mail Kumus toimunud TEDxTallinn oli juba kuues üritus samanimelisest üritustesarjast ja erinevatelt eelnevatest seminaridest ei kandnud see läbivat teemat, vaid koosnes teemaplokkidest, mis liikusid matemaatikast muusikani, rahvapärimusest tulevikutehnoloogiateni, linnaruumist välispoliitikani.

Samasooliste kooselu seadustamisest on Eestis kaua räägitud, kuid alles nüüd on hakanud jää liikuma. Paraku toimub protsess praegugi ühe teise seadusakti raames. Eesti poliitikud peaksid tunduvalt jõulisemalt samasooliste paaride õiguste eest seisma – ainult nii saame õnnelikuma ühiskonna suunas liikuda.

Oodates Helsingi lennujaamas äralendu Barcelonasse – linna, kuhu mul on olnud tavaks põgeneda, kui juhe hakkab kokku jooksma –, ümisen laulda Curly Stringsi debüütalbumi nimilugu „Üle ilma”, mille sõnad kõlavad järgmiselt: Lenda, oma mõtetega üle ilma lenda / Alla pole üleliia vara vaja tulla / Anna täpselt nõnda palju, nagu sul on anda / Kanda võta nõnda palju, nagu jõuad kanda. Ja mõnusa kergustundega lähen ära.

Uljana Ponomarjova uuris oma bakalaureusetöös, kuidas on kaitstud laste õigused, kes kasvavad samasooliste vanematega peres – milliseid kooselu vorme leidub, mille puhul asjaosalistel puudub heteropaaride peredes kasvavate lastega võrdväärne kaitse.

Autorite ühinguga liitumine või levitajatelt avansi võtmine on esimesi samme tegeva autori jaoks pigem õnnemäng, sest sellest võidavad üksnes vähesed, loomevabaduse kaotamist kahetsevad aga paljud. Infoühiskonna areng võimaldab autoril teha eetilisi valikuid, mis arvestavad uut tüüpi loomekogukondadega, kus piirid loojate ja publiku vahel on hägustunud.

Üpsilonide hulka kuuluv Müürilehe sotsiaaliatoimetaja tundis ennast puudutatuna, kui teda ja tema kujutlusvõimeta eakaaslasi süüdistati igavas vingumises. Selleks et oleks võimalik poes riidest kotiga orgaanilisi porgandeid edasi osta, pani ta kirja järgmised read.

Mulle iseenesest meeldiks mõte sellest, kui keegi tahaks tegeleda Eestis pereväärtuste eest seismisega, ent minu tõekspidamiste vastu käib see, kui sellise ilusa egiidi all võetakse endale tegelikult voli mõista hukka inimesi, kelle elukorraldus erineb suurema osa omast. Millisest multikultuursust ja erinevusi aktsepteerivast ühiskonnast saab siin rääkida, kui me ei arvesta vähemustega endi ümber?!

Ettevõtlus ei ole enam ammu valdkond, millest humanitaarid ja kunstiinimesed peaksid suure kaarega mööda kõndima. Loomemajanduse kõrvale on kerkinud sotsiaalne ettevõtlus, mis annab loomingulistele inimestele võimaluse suuri ühiskondlikke probleeme lahendada.

Kultuur on vedelik, mis vormib ennast ümbritseva keskkonna järgi. Võrguühiskonnas on kultuur vormunud baitideks ning kultuurimälu kolinud kasutusmugavuse huvides veebi. Kumb on siis infotehnoloogia meie mälule ja kultuurile, kas õnnistus või häda?

Müürileht avaldab Fingleri kirjandusblogis ilmunud intervjuu Eesti mainekaima ajakirjanduspreemia viimase laureaadi, Eesti Ekspressi ajakirjaniku Dannar Leitmaaga.

Humanitaariale on heidetud ette ebapraktilisust ning liigset teoretiseerimist. Süvateooria ja rakendusteadus saavad omavahel kokku Pasteuri neljandikus. Mis on pastöriseeritud teadused, mis püüdlevad ühtaegu fundamentaalse teadmise ning praktiliste väljundite poole?