
Sotsiaalia

Idealist: „Eesti noorte Nokiaks on unistused”
Selmet suruda kõigile peale arvutigeniaalsust, võiks teha unistuste töötubasid.

Y, lase käia!
Alguses isiklikku. Olen sündinud 1975. aastal nagu ka Berk Vaher, kiwa, Mart Kalvet, Kristjan Piirimäe, Heidy Purga jpt, seega tüüpiline X-generatsiooni päss.

Kultuuripagulaste ajastu
Identiteedipuuduse käes vaevlev või seda nautiv põlvkond? Y-generatsiooni elu täidavad eneseotsingud. Sellest kõik hädad ja seiklused alguse saavadki.

Y-generatsioon ja kuuluvus: Mitmekultuurilisusest ja -keelsusest
Arvamusfestivali vestlusringis osales kolm mitmekultuurilisest keskkonnast pärit noort naist: Darja Saar, Mirkka Maikola ja Mailis Hudilainen. Kuidas sellega siis jääb – kas nad on ikkagi ... päris inimesed? Kuidas nad enese identiteedi kujunemist näevad? Ja kuidas see kõik Y-generatsiooniga seostub?

DIY queer-filmifestival Entzaubert. Kväärluse olulisusest
Kväär on eestindatud variant mõistest queer. (Mitte segi ajada mõistetega väär või kimäär.) Märgib soolisele ja/või seksuaalsele normatiivsusele mitteallumist. Kväärideks loetakse geisid, lesbisid, biseksuaale, transsoolisi, transseksuaale ja muid alternatiivseid enesekirjeldusvõimalusi.

Y-riik Eesti
X-generatsiooni väärtuste kummardamine on viinud praeguse ühiskonna ummikseisu. Pääseteeks võiksid olla värsked ideed, millest tuleb osata vaimustuda. Hirm avaliku kriitikatule alla jääda takistab üpsilonidel ühiskondlikke muutusi eestvedamast. Just seda oleks aga praegu hädasti vaja.

Ilmumist alustas passimiskultuuri edendav ajaleht Slacker
Slacker on uus elustiili- ja moeleht, mille eesmärk on propageerida pingevaba ellusuhtumist, igapäevast elegantsi, positiivset laiskust ja kohati ka kombelõtvust, mis kipub mainitud nähtustega kaasnema.

Juhtkiri: Päriseluga ideetasanditel laveerides
Müürileht seisab praegu teataval teelahkmel – meist on saanud päris ajaleht.

TEDxTallinn 2014 – Käsi pulsil
9. mail Kumus toimunud TEDxTallinn oli juba kuues üritus samanimelisest üritustesarjast ja erinevatelt eelnevatest seminaridest ei kandnud see läbivat teemat, vaid koosnes teemaplokkidest, mis liikusid matemaatikast muusikani, rahvapärimusest tulevikutehnoloogiateni, linnaruumist välispoliitikani.

Mida riigikogulane häbeneb?
Samasooliste kooselu seadustamisest on Eestis kaua räägitud, kuid alles nüüd on hakanud jää liikuma. Paraku toimub protsess praegugi ühe teise seadusakti raames. Eesti poliitikud peaksid tunduvalt jõulisemalt samasooliste paaride õiguste eest seisma – ainult nii saame õnnelikuma ühiskonna suunas liikuda.

Juhtkiri: Üle ilma
Oodates Helsingi lennujaamas äralendu Barcelonasse – linna, kuhu mul on olnud tavaks põgeneda, kui juhe hakkab kokku jooksma –, ümisen laulda Curly Stringsi debüütalbumi nimilugu „Üle ilma”, mille sõnad kõlavad järgmiselt: Lenda, oma mõtetega üle ilma lenda / Alla pole üleliia vara vaja tulla / Anna täpselt nõnda palju, nagu sul on anda / Kanda võta nõnda palju, nagu jõuad kanda. Ja mõnusa kergustundega lähen ära.

Lapsed, kelle jaoks Eesti ühiskond ei ole valmis
Uljana Ponomarjova uuris oma bakalaureusetöös, kuidas on kaitstud laste õigused, kes kasvavad samasooliste vanematega peres – milliseid kooselu vorme leidub, mille puhul asjaosalistel puudub heteropaaride peredes kasvavate lastega võrdväärne kaitse.