Müürileht

Maia Tammjärv kirjutab Müürilehe sünnipäevafestivalil esineva Andri Snær Magnasoni raamatust „Ajast ja veest. Jutustus tulevikust”.

Veebruarinumbris paneb Jüri Kolk luuleridadesse jumaldamise fenomeni.

Ehk oled sinagi juhtumisi lähedases sõprus-, sugulus- vm suhtes isikuga, kes tegutseb aktiivselt mõnes eriti veendunud fännide kogukonnas, kuid sina ei mõista seda keelt? Kas vaatad iga nädal hoopis näiteks kodumaist kultussarja „Õnne 13”, aga tahaksid siiski teada, millest need moodsad fännid ometi omavahel räägivad? Kui nii, on see väike sõnastik just sulle!

Ulmefänn, David Lynchi austaja ja Eurovisioni-entusiast astuvad baari. Milliseid lugusid nad baarileti taga vahetaksid? Müürileht uuris, mida fänlus eri fännikogukondade liikmete jaoks tähendab, millest see alguse sai ja kuidas see praegu manifesteerub.

Peaaegu sajandi eksisteerinud sotsiaalne ja esteetiline fenomen tekitab paradoksaalseid tundeid ka tänapäeval. Naiselik maskuliinsus hirmutab ja erutab, kuna see ühendab õrnuse enesekindlusega.

2023. aastal on võimalik genereerida vaid ühelauselise kirjelduse või üleslaaditud pildi põhjal põnev ja ainulaadne visuaal. Kas see tähendab, et tulevikus ei ole kunstnikke enam tarvis?

Sünnipäeva puhul palub Müürilehe toimetus lugejatelt luba nostalgiaradadel ekslevaks jutuajamiseks, mille käigus räägitakse ka säärastel igavikulistel teemadel nagu pangaorjus, meediumite üleküllus, tasuta töötamine ja läbipõlemine.

Tüdrukute vihkamisel, nagu misogüünial laiemalt, on väga palju eri vorme. Üks võimalus on halvustada ja pisendada kõike, mis tüdrukutele meeldib. Nõmedad on roosa värv ja barbid, praegu ka selfid ja TikTok.

Veebruaris Müürilehe kutsel Eestit väisav islandi kirjanik ja keskkonnaaktivist Andri Snær Magnason avab veidi oma raamatu „Ajast ja veest. Jutustus tulevikust” tagamaid, kuid juttu tuleb ka raskustest ja tõrgetest ning läbipõlemisest, mis on küllap igale looduse ja keskkonna pärast sügavalt muret tundvale inimesele tuttavad.

Villem Eplik, kes teeb muu hulgas häält stoner doom metal’i bändis Estoner, andis eelmise aasta lõpus Borm Bubu nime alt välja oma esimese sooloalbumi „Code Brown”, mis on pälvinud kõiksugu stiilihaakidega üldise positiivse vastukaja. Villem ise tahaks aga kuulda rohkem seda, mis inimestele selle plaadi puhul ei meeldinud.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägime Internet Cafe korraldaja ja dekoraatori Liisa Aaniga pidudele visuaalse atmosfääri kujundamisest.

Oma kolmandal albumil on Aigar Vals muutunud küpsemaks, aga võib uskuda, et tema loomingulised otsingud pole veel lõppenud.