Tartu Kunstimuuseumis avati Laura Põllu isikunäitus „Sada ulma keset merd”, kus eksponeeritakse näiteid kunstniku varasemast loomingust eri aja- ning ruumikogemuste kontekstis. Näitus valmis koostöös kuraator Peeter Talvistu ja helilooja Juhan Vihterpaliga.

Laura Põld näitust üles panemas. Foto: Priit Mürk

Käredale pakasele ja miinuskraadidele vaatamata on Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel palav. See soojus õhkub näitusesaali ukselävelt, avamisele on silma järgi kogunenud ligi poolsada inimest. Kõik külalised ei mahu väljapanekul looklevale laudteel liikuma, nii mõnelgi tuleb astuda kõrvale, n-ö keset merd.

Laura Põld, kes on lõpetanud EKAs keraamika ja TÜs maalikunsti eriala, kasutab oma loomingus erinevaid meediume, nt konkreetse ruumiinstallatsiooni puhul kombineerib ta maali-, video-, skulptuuri- ja tekstilahendusi.

Näitus avab kunstniku poeetlise tajuilma lättekohad, mis võimaldavad külastajatel viibida samaaegselt nii männimetsas, paadisillal, soolase vee ääres, mägedes, lossihoovis kui ka teel olla, Põllule tähenduslikul trajektooril – Eestis, Austrias ja Jaapanis.

Olulisel kohal on kunstniku kirjalikud ülestähendused möödunud aastasest reisipäevikust, mida ta pidas kolme kuu jooksul kunstiresidentuuri AIRY külalisateljees Kōfu linnas Jaapanis. Jaapanist on pärit ka raku-tehnika ja põletus, mida Põld oma keraamiliste väikevormide valmistamisel kasutab. Mööblitükkide servadel ja juppidel kõlkuvad vormid kutsuvad külastajaid neid sinkjasroosasid moodustisi lähemalt uurima, katsuma ning neile tähendusi omistama.

Kuraator Peeter Talvistu nimetab avakõnes näitust lavastuseks, rõhutades koostööprotsessi ning näituse helimaastiku rolli selle terviku moodustamisel. Näituse helikujunduse autor Juhan Vihterpal loob elava ja muutliku kõlaruumi, kus erinevate pikkustega helirajad näituseruumi eri saalides juhuslikkuse põhimõttel loop’ides kunagi täpselt samamoodi kattuma ei hakka. See tekitab polürütmilisi nihkeid ning üha kordumatuid kombinatsioone lausekatketest, sammudest, keeleõppest, hõigetest, südametuksetest, looduskeskkonnast, jms sünteesitud helidest ning häältest.

Ruumikogemus rahvarohkelt avamiselt tekitab soovi üksinda tagasi tulla. Kas viibin sise- või välisruumis, kas minu liikumist suunab maheda naishääle navigatsioon, kas keegi astub mu sammudes? Oma kordumatuses loob see dünaamiline keskkond end üha uuesti ja uuesti. Seega avanevad ka korduval külastamisel, üksi või koos sõpradega, hoopis teised ulmad ja kogemused.

Näitus on avatud 20. märtsini. Neljapäeval, 28. jaanuaril toimub Põllu senist loomingut koondava ja käesolevat näitust kajastava kataloogi „Laura Põld ja sada ulma keset merd” esitlus.

Fotod näituse ülespanekust ja avamisest: Priit Mürk