Müürileht

Ilmselt paljud meist on mõelnud viimastel aastatel – või varemgi – vähemalt korra, et kui peaks juhtuma halvim, siis kuidas saaksin mina Eesti kaitsesse panustada. Või kõigepealt: kuidas oleks julgem olla, kuidas saaksin tunda end kindlamini, et vajaduse korral oskaksin midagi teha?

...Madis Katz räägib aga ära ausa loo sellest, kuidas temast sai tükk aega pärast 2008....

...Madis Katz. Illustratsiooni aitasid teha Midjourney ja Photoshopi AI Kas jõudsid juba detsembris mõelda, mis...

...Madis Katz Elupõlise poliitiku Sven Mikseri paljude jaoks ootamatu sisenemine kirjandusmaastikule ei ole möödunud kärata,...

Fred Jüssi järgi on vaikus üks meie suurimaid loodusressursse, aga usutavasti on vaikuse kogemise võimalus (ja lähedus) lisaks sellele ka privileeg. Suurlinnade ümbruses ei pruugi olla võimalikki leida soppi, kuhu näiteks liiklusmüra ei ulatuks, küll aga võime teritada kõrva Muraka rabas, Viru- ja Pärnumaa metsamassiivides ja nii mõnelgi Eesti saarel.

Kaheksa aastat tagasi tekitas mõiste „pagulane” Eestis hüsteeriat. Kuus aastat hiljem rääkisime juba sõjapõgenike aitamisest üleüldise empaatiaga. Mõlemal juhul olid kõne all isikud, kes olid jäänud neist suuremate jõudude hammasrataste vahele. Pagulased on tavalised inimesed, kes on sattunud ebatavalistesse oludesse, mis muutuvad nende jaoks järjest keerulisemaks.

Matkaentusiast ja Müürilehe kujundaja Madis Katz annab algajale puramiseks kümme küsimust, mis esimese matka unustamatuks elamuseks teha võiksid.

Viieteistaastaseks saamise puhul võtsime ette Müürilehe esikaaned läbi aja. Lappasime arhiive, kolasime asjaosaliste mälukoridorides ja märkisime verstaposte.

...Madis Katz, kujundaja ja fototoimetajaTanel Mütt, müügi- ja reklaamijuht (liitub hiljem)(Puudu: Pille Sepp, keeletoimetaja) Rongide...

...Madis Katz. Kui muidu on lehe Tartu-lugudele paiguti natukene raske fotograafe leida ja seegi kord...

...Madis Katz. Foto: Heikki Leis „Õu” on mitmetähenduslik sõna, kihiline nagu sibul. Õu võib olla...

Eesti inimeste liikumisaktiivsus langeb kolinal, jättes endast maha aina nõrgema ühiskonna. Nukras vähikäigus mängib ootamatult tähtsat rolli asjaolu, et liikumine on olnud seni niivõrd loomulik osa igapäevaelust, et seda pole märgatudki, rääkimata strateegilisest takka utsitamisest. Kuidas saaks riik nüüd jõuda meetmeteni, millega liikumist süsteemselt taastada?