Seksuaalsete probleemide lahendamiseks loodud ravimid ei ole doping, vaid võimalus ületada oma kehaga seotud häbi ja hirmu.

100 mg Viagra tablett – mure ja lootuse allikas. Foto: Tim Reckmann (CC BY 2.0)
100 mg Viagra tablett – mure ja lootuse allikas. Foto: Tim Reckmann (CC BY 2.0)

„Viagra teeb sust tõelise mehe,” ütleb piraat-Viagra reklaam internetis. „Real men don’t need Viagra,” sõnab vastu kiri turisti T-särgil. Kumba uskuda?

Enamikul inimestest esineb elu jooksul seksuaalse düsfunktsiooni episoode, mis pingestavad suhet, kõigutavad enesekindlust või tekitavad halvimal juhul depressiooni. Libiidopuudust esineb rohkem naistel, meestel on peamine probleem erektsioonihäire. 1998. aastal tuli turule esimene erektsioonihäiret raviv fosfodiesteraas-5 inhibiitor sildenafiil ehk Viagra, mis ületas mäekõrguselt kõiki varasemaid ravimeetodeid. Erektsiooniravimite teekond apteegiriiulilt öökapile on aga pikk ja piinarikas ning nõrgema närvikavaga inimestel jääbki see elu muutev ost tegemata (vähemalt legaalsel teel – potentsiravimid moodustavad 90% medikamentide mustast turust). Kui arvestada rahva huvi haiguste ja veelgi suuremat huvi ravimite vastu, oleks mõistlik erektsioonihäirele ja selle arstimitele otsa vaadata.

Pehmed väärtusetused

Erektsioonihäiret esineb ligikaudu 10% meestest ja selle esinemissagedus tõuseb vanusega. Impotentsuse orgaanilised põhjused on veresoonkonna jäigastumine kõrge vererõhu tõttu, operatsioonist või traumast tingitud närvisüsteemi kahjustumine ja vanusega füsioloogiliselt langev testosterooni tase. Viimastel aastakümnetel on hakanud impotentsus levima ka noorte, alla 40-aastaste meeste hulgas ja selles vanusegrupis esineb kaasuvatest kroonilistest haigustest tingitud erektsioonipuudulikkust väga harva. Mõnede teadlaste arvates on selle põhjuseks internetiporno, mis muudab mehe päriselus kogetava suhtes tuimaks. Samuti esineb rohkem anorgasmiat, vähenenud huvi partneri suhtes ning rahulolematust vahekorra kvaliteediga.

Erektsioonihäire episood tekitab pettumust, häbi ja hirmu. Enamasti üritatakse sellele mõistlikku seletust leida ja püütakse loobuda potentsihäiretega seostuvatest harjumustest. Suitsetaja hakkab vähem suitsetama, ülekaaluline vähem sööma ja rohkem sportima. Mõned lähevad pornovabale dieedile, teised proovivad seda inspiratsiooni saamiseks metoodilisemalt uurida. Sõltumata ebaõnnestumise esialgsest põhjusest kujuneb välja sooritusärevus, mis on erektsiooni suurim vaenlane.

Erektsiooniravimite teekond apteegiriiulilt öökapile on pikk ja piinarikas ning nõrgema närvikavaga inimestel jääbki see elu muutev ost tegemata.

Traditsiooniliselt on ka meditsiin otsinud erektsioonihäirele kindlat põhjust ning käsitlenud seda kroonilise haiguse võimaliku esimese avaldumisena. Kõrge vererõhk muudab veresoonte seinad jäigaks ja kitsaks ning võib tõsisemal juhul takistada vere valgumist peenisesse. Lõtv peenis võib olla koitva infarkti esimene märk! Ravimata suhkrutõve korral kahjustuvad nii veresooned kui ka närvid ning häiritud võib olla ka suguhormoonide erektsiooni stimuleeriv peen tasakaal. Kuigi noortel ja tervetel meestel esineb orgaanilist impotentsust harva, peaks enne ravimi hankimist välistama haiguse füüsilised põhjused. Erektsioonihäireid esineb tihti ka depressiooni, ärevushäirete ja teiste vaimse tervise probleemide korral. Paraku on mitmete hüpertensiooni ravimite ja antidepressantide kõrvaltoimete seas ka impotentsus, nõnda et valikus on üks või teine.

Praegusel ajal on aru saadud, et erektsioon tekib mitme süsteemi omavahelise harmoonilise koostoime tulemusena. Seksuaalset erutumist soodustab nii meestel kui ka naistel testosteroon ja selle puudus põhjustab muu hulgas ka libiido langust. Kuigi testosterooni manustamine võib tõsta iha, ei tähenda see enamasti erektsioonihäire lahenemist. Närvisüsteem peab tajuma seksuaalset stiimulit erutavana ning saatma seljaaju närvide kaudu signaali sugutisse. Sageli kahjustuvad närvid eesnäärmeoperatsioonide tagajärjel, kuid ka hulgiskleroos, insult, Parkinsoni tõbi või diabeedi tüsistused võivad häirida signaali normaalset edastamist kesknärvisüsteemist peenisesse. Ärevuse ja stressi korral põhjustab kõrgenenud adrenaliini tase veresoonte kokkutõmbumist ja veri voolab peenisest välja – hüvasti, erektsioon!

Suhtumise küsimus

Huvitaval kombel tekitab seksuaalne düsfunktsioon meestele tunduvalt rohkem meelehärmi kui naistele. On leitud, et koguni kolmandik heteroseksuaalses püsisuhtes olevatest naistest ei ole vahekorras olemisest eriti huvitatud (norm), kuid vähem kui pool neist laseb end sellest kõigutada (patoloogia), samas kui erektsioonihäire tekitab meeleheidet peaaegu igas mehes. Erektsiooni ja võimet olla penetratiivses vahekorras peetakse (kahjuks) meheks olemise aluseks. Enamik mehi ei suuda probleemi oma partnerile tunnistada, alandustunde vältimiseks hakatakse seksiohtlikke situatsioone vältima ja suhe lakkab toimimast. Paljud mehed peavad seksuaalset düsfunktsiooni nii piinlikuks, et partneri eest varjatakse ka katsetusi ravimitega. Kogenud arstid kirjeldavad tüüpilist olukorda, kus impotentne mees on saanud läbi raskuste lõpuks Viagra retsepti ja läheb, ravim taskus, koju. Järgmisel visiidil seletab ta, et ei saanudki seda testida, kuna partner ei olnud vahekorrast huvitatud. Sellised humoorikad olukorrad ilmestavad paaride raskusi avatult seksuaalprobleemidest rääkida.

Paljud mehed peavad seksuaalset düsfunktsiooni nii piinlikuks, et partneri eest varjatakse ka katsetusi ravimitega.

PDE5 inhibiitorid

1989. aastal tehti esimesed kliinilised katsed sildenafiiliga (brändinimega Viagra) hüpertensiooni ja stenokardia ravis. Selgus, et Viagra on vilets vererõhuravim, kuid tekitas kõrvaltoimena üllatavalt häid erektsioone. Katsed potentsiprobleemidega meestega näitasid erektsioonide taastumist ligi 70% patsientidest, mis oli võrreldes varasemate meetoditega ennekuulmatult hea. Ravimi toime seisneb peenise korgaskehades paiknevate veresoonte avatuna hoidmises, mille tagajärjel püsib suguti ejakulatsioonini kivikõva. Seksuaalse stimulatsiooni korral vabaneb korgaskeha närvilõpmetest lämmastikoksiid. See vallandab rakus omakorda tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP), mis soodustab veresoonte lõtvumist, veri saab vabalt peenisesse voolata ja tekib erektsioon. cGMP toimet piirab fosfodiesteraas-5 (PDE5), mis inaktiveerib selle erogeense molekuli. Sildenafiil blokeerib PDE5 erektsiooni lõhkuva toime ning väldib sellega peenise lõtvumist. Kuna lämmastikoksiid tekib ainult seksuaalse stimulatsiooni korral, ei tekita PDE5 inhibiitorid spontaanseid erektsioone sobimatutes olukordades, mida vähe lugenud mehed eriti pelgavad.

PDE5 klassi ravimeid on mitmeid. Need erinevad toime kestuse ja kõrvaltoimete profiili poolest. Kui üks neist ei sobi, on mõistlik katsetada teisega. Ravimeid ei soovitata kasutada madala vererõhu korral või koos nitropreparaatidega (nt Viagra ja popper’id ei sobi kokku) – kõigile on parem, kui ravimit aitab valida ja selle sobivust hinnata arst. Samas tuleb mainida, et PDE5 tüüpi ravimite puhul ei ole täheldatud õige kasutamise korral tõsist ohtu tervisele – nii hea droogi kohta väga teretulnud tulemus, võib julgelt kasutada (teadagi arsti järelevalve all).

Mõtte jõud

Püsivalt rahuldust pakkuva seksuaalsuse tagamiseks ei piisa muidugi ainult soliidsest erektsioonist, eriti kui ravim paigutub varasemast erektsioonihäirest kahjustunud partnersuhte konteksti. Lihtsamalt öeldes on erektsiooni tekitamine kerge, kuid meest regulaarselt (ja hästi) armatsema saada raske. Varem väljakujunenud sooritusärevusega kaasnev seksimist vältiv käitumismuster ei pruugi kaduda ka enam-vähem kindla erektsiooniga. Liigne keskendumine erektsiooni saavutamisele ja selle hoidmisele ei pruugi teha vahekorda kuigi meeldivaks. Tuleb silmas pidada, et ravim ei tekita otseselt iha, vaid tagab ainult penetreerimisvõime. Iha tekitamiseks on vaja head suhet ja sestap sageli ka terapeudi abi. Arvestada tuleb tingimata ka partneri arvamusega – kuidas mõjub talle teadmine, et muljetavaldavalt jäik peenis on mingis mõttes kunstlikult tekitatud?

Üks võimalus on kasutada ravimit nii, et tabletid on partneri käes, kes neid soovi korral mehele annab. Nii saab ravimi toel seksimisest hoopis tableti erotiseerimine – kui juba, siis parem nii. Lõpuks ei maksa välistada ka aseksuaalset partnersuhet. Kui kumbki partner ei ole teineteisega seksimisest huvitatud, aga koos olla on hea, siis miks mitte proovida.

Gabor Szirko on tohter Kreutzwaldi ametivend, kes tema jälgedes müüriseitungis näpunäiteid jagab.