Teater Must Kast toob Tartu Uue Teatri lavalaudadele TÜVKA diplomilavastuse „Nero”

27. märtsil 2014 sündis Tartus uus teater – Must Kast, mille asutajateks on 17 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu tudengit. Hetkel sammutakse küll veel koos kooli lõpetamise suunas ning õpingute kõrvalt on end teatrile täielikult pühendada võimatu, ent diplomilavastuste lavale toomine on heaks võimaluseks juba praegu värske teatri repertuaari suurendamiseks. Kui 2015. aastal lõpetatakse kool ja tekib võimalus teatrisse rohkem aega investeerida, on nii mängukavas juba ees lavastused, mille vahel valida. Lisaks monolavastustele on eile Tallinnas esietendunud ja tänasest Tartus etenduv lavastus „Nero” teiseks täispikaks lavastuseks noore teatri repertuaaris.

27. märtsil 2014 sündis Tartus uus teater – Must Kast, mille asutajateks on 17 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 10. lennu tudengit. Hetkel sammutakse küll veel koos kooli lõpetamise suunas ning õpingute kõrvalt on end teatrile täielikult pühendada võimatu, ent diplomilavastuste lavale toomine on heaks võimaluseks juba praegu värske teatri repertuaari suurendamiseks. Kui 2015. aastal lõpetatakse kool ja tekib võimalus teatrisse rohkem aega investeerida, on nii mängukavas juba ees lavastused, mille vahel valida. Lisaks monolavastustele on eile Tallinnas esietendunud ja tänasest Tartus etenduv lavastus „Nero” teiseks täispikaks lavastuseks noore teatri repertuaaris.

Kaader lavastuse proovist. Foto: Helen Rekkor

Kaader lavastuse proovist. Foto: Helen Rekkor

Must Kast kasvab koos oma publikuga ja võiks kunstilisi allahindlusi tegemata kõnetada igaüht, leiavad tegijad. Antud tüki lavastaja Lennart Peep julgeb kinnitada, et kuigi kindlasti tuleb nii mõnelegi lõpetajale pakkumisi ka riigiteatritest, jätkab Must Kast oma tegevust veel kaua.

„Nero” on sündinud Mati Undi „Keiser Nero eraelu” põhjal. Sellest teosest ei ole siiani teadnud just paljud, kuna esmakordselt mängiti seda 1990. aastal Ugalas lavaka XV lennu diplomitööna ning pärast seda pole seda Eesti lavalaudadel enam näha saanud. Erandiks saab pidada vaid Lennart Peebu keskkooliajal kooliteatriga loodud lavastust, mis toetus samale tekstile. Toona osutus lavastus meeldivalt menukaks ning sellega jõuti koguni vabariiklikele festivalidele. Üks Lennarti diplomitöö valiku põhjuseks oligi just seesama hea maik, mis toonase näidendi edukusest siiani suhu on jäänud.

Teise ja peamise põhjusena tõi Lennart Peep välja teksti aktuaalsuse nii poliitilisest kui ka inimlikust aspektist vaadelduna: „Poliitilisest aspektist Nero kui absoluutne türann, mida kõike ta endale lubada võib, ja teiselt poolt inimlikust aspektist: miks ja mille nimel ta seda kõike teeb. Ta tapab ja teeb igasuguseid selliseid asju, aga miks ta seda teeb või mis on selle põhjus? Mis on need poliitika ja inimese vahelised käärid? See tekst kõnetas mind algul küll väga tugevalt.”

Mis sõnumit võiks lavastus endas kanda? Peamiselt üritatakse kombata inimese ja tema võimuiha piire, ütleb lavastaja: „Ma loodan, et inimene, kes on selle ära vaadanud, süüvib iseendasse, püüab aru saada oma võimuinstinktist, domineerimistahtest ja äkki saab selle abil selgemaks, et mis asi see siis tegelikult mu sees on. Mis on see võimutahe või mis on absoluutsus. See toob otseselt egoismi ja nartsissismi vaatajale näkku, äkki mõned inimesed tunnevad iseennast seal ära ja saavad seeläbi kuidagi paremaks.”

Osades Kaarel Targo, Kaija M. Kalvet, Fatme Helge Leevald, Silver Kaljula, Kristo Veinberg, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Lauri Mäesepp ja Karl Edgar Tammi.

Näidendi lavastajaks on Lennart Peep, kunstnik Birgit Landberg, videokunstnik Rauno Polman, liikumise on loonud Jaanika Tammaru, valguskujundaja Rommi Ruttas, helikujundaja on Lennart Peep ning lavalise võitluse ja akrobaatika on seadnud Märt Koik.

Esietendus 15. mail Von Krahlis, etendused 16., 17., 23., 24., 25. mail kell 19.00 Tartu Uues Teatris.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Täna avalikustati Draama 2014 põhiprogramm
Indrek Sammul, Aarne Soro ja Liina Olmaru.
,
2 min

Täna avalikustati Draama 2014 põhiprogramm

Täna, 12. mail tegi Tallinnas Kloostri Aidas teatrifestivali Draama 2014 kuraator Tõnu Õnnepalu teatavaks selleaastase festivali pealkirja, milleks on „Kohaloleku kunst”, ning festivali põhiprogrammi.
Intervjuu: Henri Hütt
„POP, mida sooviksin jagada”.

Intervjuu: Henri Hütt

17. mail esietendub Rahvusraamatukogu Tornisaalis Henri Hüti ruumimängudega tegelev lavastus „POP, mida sooviksin jagada”, kus laval Tanel Saar. Müürilehe teatritoimetaja Keiu Virro uuris lavastajalt, kuidas prooviperiood sujus ning mida on vaatajal oodata.
3 min

Treff: Papist pea, reis Bremenisse ja kollid, keda ei pea kartma

05.–08. juunil vallutab visuaal-, objekti- ja nukuteatrifestival Tallinn Treff Festival taas vanalinna eri etenduspaigad, pakkudes kõigile huvilistele vaatamiseks 17 erinevat lavastust. Müürileht jätkab Trefi programmis uudistamist, et teha tutvust festivalil etenduvate lavastustega.
Müürileht