„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägime Full of Junk Designi loojate Pille-Riin Lillepalu, Gerda Sülla ja Liisa Lilienthaliga kultuuriürituste taaskasutuse põhimõttel valmivast kujundusest.

Foto: Ako Lehemets

Miks Full of Junk Design sündis ja mida te täpsemalt teete?

Mõned aastad tagasi avanes meil võimalus luua paarile sõprade korraldatud üritusele veidi silmailu. Esimene ajend taaskasutusel põhineva kujunduse loomiseks oli tegelikult väga lakooniline – raha ei olnud. Paljudele meie ümber tundus, et sellist teenust ei pakuta Eestis just liialt palju, ja meil tuli kuidagi hästi välja ka. Taipasime üsna kiiresti, et teeme ühtlasi päris suure teene ka keskkonnale. Nii otsustasimegi jääda põhimõtte juurde, et ära tuleks kasutada kõik maailmas juba olemasolev. Meie missioon on luua kujundusi väärtustava taaskasutuse põhimõttel. Loome atmosfääri muusikaüritustele – festivalidele, kontsertidele. Oleme saanud hullata ka muusikavideoga ning teha kujundusi fotosessioonide tarbeks.

Mis materjale ja asju te oma töös kasutate?

Meieni jõuavad väga erinevad materjalid, mis jäävad järele tootmisest või tegelikult ka inimestel kodudes. Põhiliselt koosnevad meie kujundused ehitusjäätmetest, praaktoodetest, tootmisjääkidest, igasugusest teise ringi kaubast. Oleme päästnud ära lõkkesse visatud (veel süütamata) mööbliesemeid, maalinud mustritega üle terve toa ja praegu kogume kokku teise (või kes teab mitmenda) ringi rõivaid. Põnev on teha ka millegi kogumise üleskutseid – oleme saanud luua sedasi taieseid näiteks heegeldatud linikutest või kassettidest.

Mis on suurimad väljakutsed, mille olete seni ette võtnud?

Kõige suuremad väljakutsed on olnud kindlasti festivalikujundused (Treski) ja kontsertide tarbeks terviklike lavakujunduste loomine (Trad.Attack!, Rita Ray). Kuna lõppresultaati mõjutab väga tugevalt materjal, mis lõpuks meieni jõuab, on meie jaoks kõige keerulisem luua töö tellijale täpne kavand ja sellest detailselt kinni pidada. Niisiis on päris tihti tarvis meid veidi pimesi usaldada – partnerile on see kindlasti alati risk ning peame oma ideid tutvustades väga veenvad olema.

Millisena näete praegu festivalide kujundamise jätkusuutlikkust Eestis ja mujal maailmas?

On tõelisi lipulaevasid: Viljandi pärimusmuusika festival, I Land Sound (ainus rohemärgisega festival Eestis siiski!), Treski. Rohelist ja kavalat mõtlemist kohtab tegelikult veel paljudel festivalidel ja üritustel, aga perfektsuseni on alati pikk maa minna. Kuna taaskasutuse põhimõttel kujunduse loomine sisaldab väga palju töötunde, on kindlasti tegu luksusteenusega. Teisalt hoiame raha ringluses siinsamas Eestis, sest anname põnevate oskustega inimestele ägedaid väljakutseid. 

Igatahes on kujundamine aina jätkusuutlikumaks muutumas, kuigi lähenemised võivad erineda.  Kasutatakse näiteks ainult renditavaid tooteid (et ei peaks utiliseerima) või peetakse tootmisel silmas seda, et dekoratsioon oleks kasutatav mitmel aastal ja nii edasi. Ka leidlikku väärtustavat taaskasutust kohtab üha enam – vahel ei tehtagi seda ehk otseselt keskkonna päästmiseks, vaid hoopis eelarvelistel põhjustel. Küll aga ka teadlikkus järele tuleb. Nagu meiegagi juhtus.