Eesti räpi värske veri Sammalhabe tulistab oma riimides satiiri ning haagib oma muusika filmilike sämplileidude ja mahedate biitide kaudu hoobilt ajukurdude vahele.

Sammalhabe. Foto: Ott Metusala

Räägi lühidalt, kes on Sammalhabe?

Sammalhabe on eesti muusik, kes loob minimalistlikku räppmuusikat ning tunneb end ebamugavalt, kui räägib endast kolmandas isikus. Mitte segi ajada nimekaimu naksitralli Sammalhabemega, kuid hämmastaval kombel on neil sarnasusi palju.

Kuidas kirjeldaksid oma muusikat kellelegi, kes sinu loomingut kunagi kuulnud pole?

Kohati vana kooli alatooniga uue kooli räppmuusika. Taustamuusikas tunneb ära mõne tuttava noodi, teisalt esineb keerukaid sämplimisstrateegiaid. Vahel kuuleb odavast süntesaatorist sissemängitud viisijuppe. Lüürika segab endas minimalistlikku stiili, kooliriime, sarkasmi ja satiiri. Vokaal on laulva maneeriga. Meeleolu on „ajee!”.

Artisti Sammalhabe taga seisab tegelikult veel kaks pseudonüümi: Odd Nature ja Kuera. Millega tegelevad need teised kaks?

Mulle meeldib nimetada erinevaid projekte erinevate nimedega, tundub loogiline. Pseudonüümiotsing on olnud alati korraga huvitav ja kurnav, kuna mu looming on üpris kirju. Nimesid ja projekte on tulnud ja läinud päris palju, aga küsimuses nimetatud alter ego’d on pinnale jäänud.

Kunagi sai leitud enda jaoks nimi Kuera, mille alt teen siiamaani instrumentaalmuusikat. Mitmeid aastaid kestis eksperimentaalne periood, mil üritasin leida seda enda asja. Tempo, rütmid ja vaibid mu loomingus varieeruvad seinast seina, vahel ka seinast läbi, oleneb tujust. Läbiv teema on vist alati olnud hiphop, kiiremal juhul jungle või dnb. Lõpuks otsustasin, et mulle sobib ikkagi aeglasem asi, ning jäin hiphopi juurde. Hiljem tutvusin uute inimestega ja tegin kohalikele räpparitele taustasid. Olin sellest niivõrd käima tõmmatud, et hakkasin ise kodus räppimist ja salvestamist proovima. Sellest kasvas välja teine alter ego Sammalhabe. Odd Nature on eriti värske nimi, mille alt hakkan tegema midagi house’i-laadset. Kraam on veel sahtlis, eks näis, mida tulevik toob.

Mida annab Sammalhabe eesti räpile, mida keegi teine seni pakkunud pole?

Värskust, restarti. Võtsin kõik hea, mis mind muusikas köidab, omale kätte, mätsisin kokku nagu plastiliini, voolisin seda ning lisasin enda poolt juurde veidi crisp’i ja spunk’i. Ei oska öelda, kas see mul ka päriselt õnnestus, see on kuulaja otsustada. Peab nentima, et kodumaal tehakse harva midagi uut, ma mõtlen täiesti uut. Miski, mida enamik eestlasi nimetab eesti muusikas uuenduslikuks, on tavaliselt kahjuks Lääne muusikast kopeeritud.

Oma loos „Loomeinimene” räägid sa loomeinimeste rahatust elust, „Sõltuvuses” tulevad kõne alla vanad head narko- ja naisteteemad. Kuigi siin on tegemist sotsiaalkriitikaga, näen mina seda kõike ikkagi läbi kerge sarkasmipilve. Kas sa ise nimetaksid end sotsiaalkriitiliseks räppariks? Mis teemad sind üldse riime kirjutama ajendavad?

Ma nimetaks ennast pigem ükskõik-mis-teema-räppariks. Kui miski meeldib mulle või kõnetab mind, siis kirjutan sellest. Sotsiaalkriitilistel teemadel on lihtne rääkida, aga kogu aeg ei viitsi ka kiruda. Tõsi, olen oma iseloomult humoorikas ja sarkastiline, seega on seda tunda ka mu lugudes ja mitte vähe. Mulle meeldib palju fantaseerida, teatud teemadel oma lugudes räägin lähtuvalt endast, kuid reaalsuses ei pruugi see tõsi olla. „Loomeinimene” on vist kõige siiram lugu minu repertuaarist, samas „Sõltuvuses” räägib sõltuvusest üldiselt, mitte et mind peaks esimesel võimalusel võõrutusravile viima. Muusika on minu jaoks pigem millegi uue loomine kui autobiograafia.

Kas sa jälgid ka üldiseid hiphopimaailmas esilekerkivaid trende ning mida pead viimaseks edasiminekuks selles vallas?

Ma haaran kinni kõigest, mis mulle meeldib. Olgu selleks hiphop või midagi muud. Hiphopis meenub mulle esimesena Fingalick Leedust, kes segab oma loomingus elektroonilist muusikat, hiphoppi, rnb’d. Olen teda kaua jälginud ja areng on märgatav. DJ-pultide tagant on ta jõudnud koos mikrofoniga lava ette. Valemit räpp+laul on küll ammu kasutatud, aga Fingalick teeb seda väga omapäraselt, tal on see oma nišš leitud. Üldiselt hiphop areneb ja minult suur respekt kõigile, kes muusikat teevad ja kultuuri edasi viivad.

Mida teeb Sammalhabe aastal 2016?

2016 on uus peatükk. Loodetavasti tulevad uued mõtted, uued lood, uued kogemused. Plaane on palju, millest pooled jäävad raudselt realiseerimata, ja kindlasti juhtub palju ootamatut. Kahtlemata kuuleb värskest leibelist 3PEOPLE, mille alt ilmus minu debüütalbum „Sammalbum”. Ülejäänud 2/3 mitteametlikust piraatleibelist on head sõbrad ja mõttekaaslased R.Ki ja OttOtt, kes on olnud suureks toeks vastavalt muusikalises ja visuaalses osas. Muuseas, võib ka juhtuda, et ajan habeme ja juuksed maha ning lähen mõneks ajaks metsa. Sinna ma ju tegelikult kuulungi.

Kuula lisaks Sammalhabeme SoundCloudist.