Uus Eesti Biit asetab luubi käimasoleva Tallinn Music Weeki programmile, tuues meieni intervjuusid seal üles astuvate artistidega.

Räägi lühidalt, kes on Jeffy Diamond?

Jeffy Diamond on produtsent, kes ärkab ellu pärast seda kui Ragnar Veermäe oma päevatööga lõpetab. Jeffy Diamond on oma loomult üks suur eksperimentaator, tulevikkuvaataja. Ei meeldi trend, meeldib tabada ja avastada voolu enne, kui seda saaks trendiks nimetada, rääkida selles protsessis kaasa. Produtsent, kes on tohutus liikumises ja otsinguil, mis on saanud samas ka saatuslikuks – iga järgnev päev tundub eile loodud muusika juba vanana ning kogu aeg peab uusi helisid otsima. See tähendab, et ta ei jõua kunagi hetkeni, mil teha üks peatus ja vaadata tagasi oma loomingule, anda välja retrospektiivne EP või LP. Ei kohku olla liiga underground, ei põe kõlada liialt popilt – lihtsalt tunda protsessist mõnu ja vaadata,-kuulata inimeste reaktsiooni. Sestap ongi väga raske liigitada stiililiselt Jeffy Diamondit – looming, mis on saanud alguse deep house’i radadelt 90ndate lõpul, järgnevad katsetamised garage’i ja 2-step’iga, broken beat, kuni bassimuusikani tänasel päeval. Kõikidest nendest ajastustest mõjutusi kaasa haaranud ning sellest kujundanud oma tänapäevase helikõla – sügavad sündid, rõhk harmoonial ja meloodial, murduvad rütmid, bass. Kokkuvõtteks Jeffy Diamond on üks unistaja ja filosoof, kes kommunikeerib läbi heli värvide, üritades läbi selle mängida kuulaja emotsioonidega.

Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd aitab, tahan ise muusikat teha?

Seda on väga raske öelda ja mäletada – Toomas ja Väino Uibo heliplaati kuuldes väga varajases nooruses äkki. Tegelikult olen muusikaga seotud olnud kogu oma elu. Musikaalsed vanemad, enda õpingud Rakvere Muusikakoolis. Juba põhikoolis käies – endal arvutit siis ei olnud – sai esimesed katsetused elektroonilise muusika vallas tehtud Sound Club programmiga. See on olnud lihtsalt üks muusikaline evolutsioon, edasi Fast Tracker, Reason, Cubase ja siis nüüd Logic. Küsimus ei ole kunagi olnud selles, et millal ja miks, vaid mida ja millega.

Küsin otse välja: kas dubstep on surnud?

Ei ütleks, et surnud, pigem moondunud. Dubstep, nagu ka teised populaarsed stiilid, toimivad nagu tähed – paisuvad-paisuvad kuni plahvatavad, tekitades ümberringi palju erinevaid planeete. Mõned stiilid surevad, mõned jäävad. Samasugune tendents tabas ka omal ajal garage-muusikat. Üldiselt käib kõik ringiratast ja kõik stiilid koguvad vaikuseperioodil uusi mõtteid ja tulevad uuesti järgnevaid generatsioone peibutama.

Nädalast nädalasse ilmub blogidesse uusi bassimuusika artiste, kes kasutavad oma lugude ühe komponendina ära hakitud-lõigutud vokaali. Kas päris vokaliste on tänapäeval raske leida?

Võib nii öelda küll, kuid ma arvan, et tänapäevane hakitud vokaalidega muusika on selle kõige tulemus, olukorrast välja kujunenud trend, mitte enam alternatiiv. Olen isegi mõelnud vahel, et kui ma nüüd selle või selle vokalistiga tööd teeks, mida ma lõpptulemusena ootaks, millise tehnikaga ma tema häält modifitseeriks. Võibolla kasutada maailma lemmikvokalisti, aga ikkagi tahaks sellega pisut mängida. Vokaali kasutatakse teatud stiilides rohkem instrumendina – oluline on selle kõla ja kõrgus ning rütmika, mitte enam sõnum. Naljaga pooleks: kõik on niikuinii juba öeldud tuhandetes teistes lugudes, ei midagi uut.

Sa oled päris pikaaegse kogemusega artist ja produtseerinud muusikat üsna erinevates stiilides. Kas oleksid nõus teoreetiliselt kätt proovima hea pakkumise korral ka tantsumuusika maailma valitsevas EDM-i vallas?

Kindlasti kaaluksin. Aga see oleks väga suurt elukorralduslikku muudatust vajav otsus, kuna bass jääb minu armastuseks ja muusika on mulle hobi. Küsimus on sel juhul prioriteetides. Olen katsetanud sahtlisse ka electro house’i ja electro-poppi, võõras ja väga kauge antud stiil mulle vast ei oleks. Mulle meeldib katsetada ka neid stiile, mida ma igapäevaselt ei kuula. See on nagu enda proovilepanek või siis erinevate tehniliste nippide õppimine, mida siis tulevikus mujal ära kasutada. Aga teoorias oleks huvitav EDM-projektiga katsetada. Minu ambitsiooniks ei oleks kindlasti EDM-i superstaariks saamine või midagi sellist, pigem teha kaasa huvitavat projekti ning jälgida selle arengut. Kindlasti oleks lihtsam, kui sellist pakkumist ei tuleks – saaksin rahus ja varjus oma helidega mängida ilma, et peaksin ebaedu korral pead valutama.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Ma arvan, et James Blake oleks minu esimene valik. Mul oleks temalt palju õppida. Tegelikult on väga palju erinevaid lemmikuid, kes mind inspireerivad. Tänapäeval on huvitav see, et enam ei ole eeskujudeks kümneid aastaid lavalaudu kulutanud vanad superstaarid. Minu jaoks on kõige olulisemad mõjutajad noored teenäitajad. Oma suurteks mõjutajadeks nimetaks Synkrot, Soakat, Joy Orbisoni, Troy Gunnerit.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Klahvpill või siis sünt. Kõigele muule on võimalik alati alternatiiv leida aga ilma klahvita ei saa. Vastasel korral teeksin siis juba mingit muud muusikat.

Kuna tegemist just Tallinn Music Weekiga, siis milline on sinu lemmikkoht Tallinnas?

Hetkel on kindlasti kaks lemmikkohta: Biit.me plaadipood ja kohvik Hetk, kus ma TMW-l üles astun. Lemmikpaigad suhtlemiseks ja ajaveetmiseks on kindlasti need, kus head uut maitsekat õlut pakutakse. Aga soovitan inimestel rohkem eksperimenteerida ja mitte minna vaid oma lemmikuid kuulama, neid bände kuulate te ju niikuinii. Otsige uut ja huvitavat – uusi lemmikuid. Erinevat muusikat on nii palju, et patt oleks klapid kõrvadel ringi käia ja tarbida ainult murdosakest sellest suurepärasest kunstist, elust.

Jeffy Diamond astub TMW-l üles täna, 28.03 algusega kell 18.00 plaadipoe Biit linnalaval ning laupäeval, 29.03 pool tundi enne südaööd Lejal Globe’i & Footrapi bassimuusika showcase’il.