„I should have been in bed, but it’s 4 AM already and this album keeps me awake still.” (Anonüümne)

Ühtin eespool öelduga. See on juba kolmas kord, kui panen Vakula mängima ning ei lahku nelja seina vahelt tükiks ajaks. Samal ajal ei suuda ma olla produktiivne, sest ukraina produtsendi uus album tekitab peas omamoodi galaktilise rännaku, kus mõte uitab justkui sihitult ja tasakaaluta olekus kosmoses.

Vakula ise on tunnistanud, et nii mõnegi loo jaoks on ta otsinud inspiratsiooni tähtedest, näiteks „Intergalactic Funki” ja „11.41 Light Yearsi” puhul. Muusaks oleva kosmose reedavad ka kõigi ülejäänud track’ide nimed.

Leidub ka üllatusi, nagu hüpe synth-noise’ist funk’i („Intergalactic Funk”) ja souli („Gomeisa Blues”). Esimest korda plaati kuulates arvasin, et ehk olen enda teadmata mingi mõnusa jämmimisalbumi playlist’i lisanud, kuid ei, Vakula lihtsalt süüvib muusikaga täheteaduse mitmekülgsesse maailma ning teeb seda sujuvalt ja oskuslikult.

Kui kaks viimast LPd andis ta välja isikliku plaadifirma Leleka alt, siis uus ilmus muusikakompanii Dekmantel label’ilt. Tänavu mängis ta ka samanimelisel festivalil, mida peetakse üheks Euroopa maitsekaimaks elektroonilist muusikat edasi kandvaks ürituseks. See omaette tõestab Vakula põrandaaluse ukraina IDMi (intelligent dance music) nihkumist maailma tipptegijate kõrvale.