Kui viis aastat tagasi sahistati Eesti hiphopimaastiku tagatubades uuest tulijast Tommy Cashist, siis nüüd on post-soviet räppariks tituleeritud artist tuntud väljaspool kodumaad. Pole ka harv juhus, kus öeldes, et oled Eestist, mainitakse Arvo Pärdi kõrval just Tommy Cashi.

Tommy Cash, „Little Molly”. Kaadrid videost

8. juunil annab kodumaad väisav artist oma ainukese siinse kontserdi Tallinnas Pirita kloostris. Helistasin päeval, mil ilmus Cashi uus singel „Little Molly”.

Uus singel „Little Molly” on nüüd väljas. Tunned kergendust?
Väga mõnus tunne. Megatunne.

Kuidas ise videos toimuvat selgitaksid?
Igaüks näeb seda, mida ta peab nägema.

„Little Molly” video tõi mulle meelde klassipildid ja perealbumid.
Jaa, see on inspireeritud halbadest perefotodest, klassi- ning passipiltidest. Nagu kulgemine läbi elu.

Kust tulevad sul mõtted lugude jaoks?
Need tulevad kuidagi ise. Vahepeal täiskuu ajal, vahepeal nagu luuletajal. Loo tegemine on kui legoklotside kokku sobitamine. Kui näen piisavalt palju ühte värvi legosid, saan ehitada punase draakoni. Oleneb. Vahepeal tuleb lugu kohe, teinekord võtab aega. Viimasel ajal olen endale jalaga perse andnud ja korralikumalt lugema hakanud.

Mis raamatuid loed?
Mulle meeldivad biograafiad ja elulood, lugeda inimestest. Olen vanast ajast küllaltki suur koomiksifänn. Viimati lugesin „The Infinity Gauntleti” läbi, see on selline paksem Marveli koomiks. Praegu on mul pooleli „Ghost in the Shell”, originaal paksude kaantega, selline must-valge manga.

Videod on su lugudel küllaltki sürreaalsed. Kas oled koomiksitest nende jaoks ideid võtnud?
Veel mitte, kuigi „Little Molly” oli juba natuke nagu Marveli produktsioon, sest praeguses videos on pea igas kaadris CGI (computer-generated imagery). Koomiksimaailma on kallim teha, aga tulevikus kindlasti. (Naerab).

Sinu tüdruksõber Anna-Lisa (Himma) on samuti paljude videote produtsent. Näiteks võib tuua „Winaloto”, millega saavutasid ka rahvusvahelisema tuntuse. Kuidas näeb välja teie koostöö?
Me oleme nagu yin ja yang. Tema vastutab hästi palju kunstilise poole, esteetika ja riietuse eest ning minu õlul on ideed ja kõik, mis videos toimub. Nii valmis ka „Little Molly”. Kunstiline idee tuli Anna-Lisalt, ma ehitasin sealt edasi ning kokku tuli see, mida nüüd näete.
Anna-Lisa pärast see kõik tegelikult toimibki. Tahaksin veel tänada CJ-d ja Denissi (CJ on „Little Molly” operaator ja Denis vastutab visuaalsete efektide eest – toim.). Basically it’s all them, it’s only because of them. Mina lihtsalt laulan.

Alates 2014. aastast, mil sul esimene ja seni viimane kauamängiv välja tuli, oled pigem loonud singleid. Paljudel on tekkinud juba küsimus, et millal uus album ilmub?
Tuleb. (Naerab). Üliarmas. Tuleb, tuleb.

Kas midagi on oodata juba selle aasta lõpus?
Alati on midagi oodata. Kindlasti. Hetkel keskendun ainult loomingule.
Album on tegelikult outdated väljend. Vahet ju ei ole, kuidas sa oma loomingut kutsud. Mina ütlen kõige kohta projekt või mixtape. Album tõmbab artisti pingesse. (Naerab). Paneb küsima, et miks sa teed seda viis aastat või nii.
Ma ei võta kergelt sõna „album”. Minu jaoks on Michael Jacksoni „Thriller” album. See sõna on mulle väga holy.

Kui rääkida mixtape’ist „Euroz Dollaz Yeniz”, siis kumas sealt selgelt läbi Ida-Euroopa kuvand. Alates „Winalotost” tundud liikuvat rahvusvahelisel areenil rohkem kunstilisema, võiks isegi öelda, et friigiliku stiili suunas. Kuidas ise enda loometeed kõrvalt vaatad?
Ise ma muutusi ei näe.

Rääkides veel rahvusvahelisusest, siis kuidas Tommy Cashi väljamaal suhtutakse?
Mul oli pool tuuri sold out ning sellistes kohtades nagu London ja Pariis. Ma ei tea, väga hästi vist. Vahepeal on tunne, et see on mingisugune usk varsti. Alati täissaalid ja ülienergilised fännid.

Kui see on usuks muutumas, kas tunned end välismaal esinedes pühana?
Mult küsitakse kogu aeg seda, et kus on kõige parem crowd. Nad on kõik mu lapsed. Igale poole, kuhu lähen, tulevad need kohale, kes väga tahavad tulla või need, kes ei ole käinud ja saavad aru asjast seal olles. Vahet seega ei ole. Igal pool on võimas.

Rääkides mõistest „igal pool”, siis tutvusin näiteks Berghainis ühe inimesega Valgevenest, kes muusikast rääkides sind mainis.
Oo, Berghain! Berghain on cool. Ma ei ole ühtegi korda jõudnud, sest olen pidanud järgmine päev lendama uuele kontserdile. Seal ollakse ikka kaks-kolm päeva. Tean hästi sealseid residente. Tahaks minna sinna küll.

Berghain on keskendunud suures osas techno’le ja ka muule elektroonilisele muusikale, kuid mida sa ise vabal ajal kuulad?
Igasugust, vaatan, mis mul telefonis iTunes’is on. (Otsib). Esimesed albumid, mida kohe näen on „Matrixi” soundtrack, Nils Frahm, Grateful Dead „Good Times”, Neil Youngi „Dead Man”, kolm Rammsteini albumilt ja nii ta läheb edasi. Basically veider salat.

Kuskil viis aastat tagasi ütlesid, et sul on veel aeg valmida. Kuidas sellele küsimusele nüüd, viis aastat hiljem vastad?
Ma ütlen sama. (Naerab). Ma tõesti alles valmin. Ei leia, et olen midagi saavutanud. Olen kindlasti blessed ja väga tubli olnud, aga nothing special.

Millal tekkis sul äratundmine, et nüüd oledki Tommy Cash?
Oi, ma ei mäleta, see oli nii ammu.

Äkki on see su sees kogu aeg olnud?
Absoluutselt. Äkki on mul mingi missioon. Pean seda tegema.

Kuidas ise seda missiooni kirjeldaksid?
Selles ühes suures missioonis on igasuguseid väikeseid asju. (Mõtleb). Vedada, rajada, luua, uuesti hävitada, aidata, lõbustada ja puhastada.

Ja reedesest missioonist, annad Eestis sel suvel ainult ühe soolokontserdi ja seda Pirita kloostris.
Jaa, tuleb väga haige kontsert, kus on mitmed sõbrad koos. Lisaks Felicitale tuleb Cyber69 Moskvast, keda võib pidada minu DJks. See on vist üllatus, aga… A. G. Cook tuleb ka ning see on kõige ägedam! Basically peaaegu terve plaadifrima PC Music on kohal seal Pirital. Nad mängivad kindlasti midagi, mida inimesed ei ole näinud ja kuulnud. Show visuaalid on tehtud Shanghais ja saund tuleb Inglismaalt. Can’t wait!

Üritus Facebookis.