Mööda Eesti väikelinnu ja -asulaid ringirändav RUA Tänavakunstifestival toimub tänavu viiendat korda. Kokku loovad eesti ja välismaa kunstnikud Võrumaal, mis on tänavuse festivali keskpunktiks, avalikele pindadele 15 seinamaali. Korraldajate hulka kuuluv Salme Kulmar jagab oma mõtteid eelmise nelja aasta silmatorkavaimatest teostest.

Essi Ruuskanen, 2018, Põlva bussijaam. Hoone lammutati 2021. aastal.

Foto: Kristina Masen

Nähes maali „Hoolitse enda põlvede eest”, said Põlva bussijaama saabujad endalt õigustatult küsida, ega nad ei ole sattunud mingisse teise Põlva dimensiooni. Maali lähtepunktiks võetud legend, mille kohaselt sai Põlva oma nime kirikusse müüritud põlvitava neiu järgi, kaob visuaalselt plahvatusliku sürrealismiprisma varju. Kavandi esmaesitlusel vallavalitsuses tabas ruumi küll valusalt pikk vaikus, aga selle katkestas abivallavanema heakskiitev rõõmuhüüd.

Laura Lehtinen, 2020, Jõhvi.

Foto: Dmitri Pentinen

Jõhvi Kunstikooli kõrval asuval alajaamal hakkavad silma mitmed tuttavad elemendid popkunstist, rääkimata kompositsiooni keskmes paljaid jalgu sirutavast Armani ülikonda kandvast Jean-Michel Basquiat’st. Kommunikatsioonierrori tõttu jäi alajaam maalimise ajal keset teetöid ning vapper kunstnik töötas kõrvatroppide ja peavaluga, aga sellegipoolest jagub tähendusrikkaid motiive neljal seinal vähemalt ühe kunstiajaloo õuesõppe tunni jaoks – ehk seepärast kiikabki Basquiat’ kutsuvalt kooli poole.

Johan Moorman, 2019, Mustvee.

Foto: Andra Kirna

Kui Mustvee linnast oleks antud välja arvutimäng, siis ümbrisel oleks see pilt. Algul pigem kohalike võimude peljatud, aga pärast maakonna kõige ägedamaks maaliks ristitud teost võib vaadata omamoodi futuristliku linnakaardina. Arhitektuurselt range kompositsioon koduselt tuttavate elementidega mõjub mõnusalt indie’likult. Preemiaks viisid majaelanikud kunstniku Peipsi järvele oma isikliku paadiga sõitma.

Multistab, 2018, Kanepi Gümnaasium.

Foto: Kristina Masen

Kanepi Gümnaasiumi seinal elav „Teadmistekorjaja” sümboliseerib kooli tublisid õpilasi, kes muudkui nopivad üles teadmisi. Muu hulgas pakub piltmõistatus võimalust nuputada, mitu nägu on pildile joonistatud ja kas laiali pillutud tähtedesse-elementidesse on kodeeritud mõni sõnum. Peamine diskussioon käib aga siiani selle ümber, kas pildi sisse on peidetud üks kanepileht.

Robin Nõgisto, 2021, Ahtme, Kohtla-Järve.

Foto: Dmitri Pentinen

Ühel päeval ilmus Ahtmes seinale hiiglaslik keelt näitav ja habetunud roosa pea, mis muutis kohalikud valvsaks. Järgmisel päeval lisandus peas istuv lasersilmadega lind ja toimuvat ei olnud võimalik enam salata – magalarajooni oli saabunud sürrealism. Julgemad käisid kunstnikuga vestlemas, aga peetud dialoogidki olid sürrealistlikud, sest kumbki eesti/vene pool rääkis teisele mõistmatus keeles.

RUA Tänavakunstifestival kestab veel 18. juunini Võrumaal.