Rootsi rõivafirma H&M lansseeris hiljuti oma tänavuse sügiskollektsiooni reklaamklipi, kus kujutatakse brändile ebaomaselt mitmesuguste kehadega naisi enesekindlalt kaamerasse vaatamas. Samal ajal saab põhiliselt naissoost tööjõud, kes neidsamu riideid Indias ja Kambodžas kokku õmbleb, miinimumpalka ülikehvades tingimustes töötamise eest, kirjutab Broadly.

Rõivabränd H&M kaubastab Läänes feministlikke väärtuseid, kuid ekspluateerib Indias ja Kambodžas naisi, kes neidsamu trendirõivaid kokku õmblevad. Foto: kuvatõmmis H&Mi sügiskollektsiooni kampaaniast

Broadly vahendab maikuus Sirin Kale’i kirjutatud artiklis Asia Floor Wage Alliance’i läbi viidud uuringut, millest selgub, kuidas H&M ekspluateerib järjepidevalt töölisi oma tootjatehastes. Uuringu jaoks on tehtud intervjuud 251 töötajaga Indias ja Kambodžas ning selles viidatakse paljudele rahvusvahelise tööstandardi rikkumistele.

Kui sa oleksid rõivatööline H&Mi tootjatehases Kambodžas või Indias, võiks rasedaks jäämine maksta sulle su töö. AFWA uuringu järgi tunnistavad 11 Kambodža tehase õmblejad, et nad on pealt näinud, kuidas rasedaks jäänud naiste tööleping lõpetatakse või on seda omal nahal kogenud. Kõik 50 töölist, keda India tootjatehastes küsitleti, tunnistasid samuti, et naisi lasti järjepidevalt raseduse jooksul töölt lahti. Samal ajal on seksuaalne ahistamine nendes tehastes väga tavaline.

Madala palga ja ebakindlate tingimuste eest on võimatu põgeneda. Uuringu järgi palgatakse peaaegu kõikides tehastes Kambodža pealinnas Phnom Penhis inimesi tööle lühiaajaliste, kuni kolm kuud kestvate lepingute alusel, mis tähendab seda, et kui keegi soovib saada haiguslehte, ei nõustu tegema ületunde või jäi ühel päeval tööle veidi hiljaks, siis tema lepingut ei pikendata.

H&M ise väidab, et on pühendunud tootmisketi töötingimuste parandamisele, kuid nii Kambodža kui ka India kohalikud aktivistid lükkavad need väited ümber. H&Mi pressiesindaja on Broadlyle öelnud, et AFWA uuringus välja toodud kitsaskohad puudutavad tervet tööstusharu: „H&M on aastaid tööd teinud tekstiilitööliste olukorra tugevdamiseks. Tekstiilitööstuse täiustamise pikaajaline protsess jätkub samm-sammult. Pikaajaliste vastutustundlike ostjate jätkuv kohalolu on tähtis riikide nagu Kambodža ja India edasiseks arenguks, ning me tahame jätkata nende turgude jätkuvasse arengusse panustamist.”

See on tühi retoorika, väidab India tööjõuaktivist Anannya Bhattacharjee. „H&M-i puhul oleme täheldanud, et nad jätavad mulje, nagu nad oleksid dialoogialtid – nad vastavad telefonikõnedele ja e-kirjadele. Aga tegelikkuses on nad väga läbipaistmatud. Nad ei ütle meile, millistes tehastes nad oma pilootprojekte läbi viivad, ning nad ei ole veel avaldanud, kuidas kavatsetakse hakata oma töölistele maksma äraelamist võimaldavat palka”, ütleb Bhattacharjee Broadlyle.

Bhattacharjee ja Kambodža aktivist Tola Moeun väljendasid samuti muret rasedate rõivatööliste kohtlemise üle. „See on suur probleem tööstuses, kus enamik töötajatest on naissoost,” ütleb Bhattacharjee. „Nad sunnitakse lahkuma või nad vallandatakse. Kui nad tööle naasevad, ei võeta enam arvesse nende endist staaži ega anta hüvitisi.”

Moeun lisab, et Kambodžas teevad paljud naised aborti ebaseaduslikel nurgatagustel viisidel hirmus kaotada oma töö. Riigis on abort lubatud kuni 12. rasedusnädalani, aga hariduse ja arstiabile ligipääsu puudulikkuse tõttu otsivad paljud naised abi mustalt turult. „Kui vaadata rõivatootmise tööjõudu, moodustavad 85 % sellest naised, enamik viljakas eas. Peaaegu neil kõigil on lühiajaline leping ning nad ei saa öelda oma ülemustele, kui nad on rasedaks jäänud, sest siis ei pikendataks nende lepingut; niisiis otsivad nad võimalusi raseduse katkestamiseks. Rääkides abortidest Kambodžas, ei räägi me korralikest meditsiinilistest protseduuridest,” ütleb Moeun Broadlyle.

Samuti ei lasta töölistel ametiühinguid moodustada, mis aitaks oma õiguste eest võidelda, kirjutab Broadly. Õigemini pole see otseselt keelatud, aga H&M on oma töötajad päeva lõpuks ületundidega nii ära kurnanud, et nad ei jaksa ühelegi koosolekule minna. Tööliste protestid ajavad omakaitseüksused vägivaldselt laiali – inimesed on nendes konfliktides viga ja isegi surma saanud ning neid on ebaõiglaselt kinni hoitud, aga brändidel nagu H&M peab endiselt olema iga kell võimalik oma kaup kätte saada.

Paljude H&Mi töötajate jaoks Indias ja Kambodžas on raske näha sellest olukorrast väljapääsu. Nagu Moeun ütleb, on lühiajalised lepingud nagu üks käeraud randme ümber: pead oma tööandja tingimustega leppima, muidu ei pikendata su lepingut. „Teine käeraud on madal palk,” jätkab Moeun. „Sa ei saa töölisena ära elada 140-dollarilise kuupalgaga, nii et sa pead tegema ületunde. Isegi kui sa pole terve, isegi kui su lapsed on haiged, pead end tööle sundima, muidu ei saa sa oma igakuiseid kulusid kaetud. Sa sööd vähem, töötad kiiremini ja pikemaid päevi. Ning kui sa tahad end neist käeraudadest vabastada, pead kõrgema palga või paremate töötingimuste eest seistes kannatama.”