Kuigi paar aastat tagasi kajas sügav dubstep’i bass läbi Tartu peokohtade seinte palju tihedamini kui praegu, leidub endiselt andunud kuulajaid, kes antud žanril ning bassimuusikakultuuril ülikoolilinnas hinge sees hoiavad.

Bassimuusika üritus Kivibass Genialistide Klubis. Foto: Mari-Liis Heinsaar

Sõbrapäeval toimus Tartus Genialistide Klubis pidu nimega Kivibass, mis täitis maja kaks korrust varajaste hommikutundideni alternatiivsete elektrooniliste helidega. Kivibassil esitatavat muusikat võib nimetada ühtselt bassimuusikaks, pearõhk sõnal dubstep, kuid kuulda võis ka kõike muud huvitavat – dub’i, garage’i, ragga’t, drum ’n’ bass’i, jungle’it, dancehall’i… Kahjuks peab tõdema, et Kivibass on Tartus üks ja ainus, peaaegu et täielik nišipidu. Miks see nii on, uurisin peo korraldajalt Jaan Aruväljalt ja Raadio 2-s saadet „Kajatuba” juhtinud dubstep’i produtsendilt Maksim Adelilt alias Bisweedilt.

Mille poolest Kivibass teistest pidudest erineb?

Kivibassi muudab eriliseks muusika, mida seal mängitakse. „Ei mingit mainstream’i,” kirjeldab Aruväli peo helimaailma. Põhilisena kõlavad tumedamad bassiliinid ning sellega Kivibass silma paistabki. Tartus ei saa sellist muusikakogemust paraku üheltki teiselt peolt, see on tõsiasi. Loomulikult on erandeid, kuid mõne aasta tagune tihe dubstep’i mängimine näikse klubiseinte vahel justkui hääbuvat. Paar aastat tagasi kuulus Jaan DJ-triosse Rajoonikomitee, mis esindas just sellist muusikavalikut. Praeguseks on Tartu dubstep’i lipulaeva tegevus aga rariteetseks nähtuseks muutunud. „Seekord õnnestus peole tuua suur hulk häid mängijaid, nii tuntud kui tundmatuid –kokku 12 DJd. Lisaks oli kehtestatud ka dresscode ning visuaalselt nägi Genialistide Klubi väga lahe välja. Seda nii tänu kunstikooliõpilaste dekoratsioonidele kui ka seintele projitseeritud mustritele,” räägib Jaan veel Kivibassi erilisusest. Esinejatest olid kõige tuntumad vast Bisweed, Slin Slingertron ja Chaozlevel, kelle nimed eesti dubstep’i ja dub’i maastikul kindlasti tuttavad on. Lisaks mängisid peol sellised DJd nagu Jaaq, Daysleeper, Static L, Eve, Hibernetic, Kaldu, KashéL, Lamai Dama ja Dub Ra. Sürreaalsete visuaalide eest vastutas Spectromatic Visuals. „Peol valitses hea vibe,” võtab Jaan Kivibassi lühidalt kokku, „kohal olid eestlased ja venelased, lapsevanemad ja tudengid – kõik olid tulnud nautima muusikat, mida nii harva kuulda võib. Ei mingit tüli, ei mingit riidu.”

Miks selliseid üritusi rohkem ei toimu?

„Raha eesmärgil seda pidu korraldada ei saa,” ütleb Jaan ja räägib, et esimesed kaks korda toimus pidu Tartu rokiklubis ning mõlemal juhul pidi ta omast taskust peale maksma, et asi tehtud saaks. Neil kordadel käis kohal umbes sada inimest. „Tänu sellele, et Kivibass seekord Genialistide Klubis aset leidis, külastas pidu ka palju rohkem rahvast – lausa 350,” räägib Aruväli. Ta lisab, et asukoht polnud viimase peo õnnestumisel ainuke tegur. Organiseerida aitas Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilasesinduse esimees Belliisi Seenemaa – õlg pandi alla nii peo eelarvele kui ka ruumide ettevalmistamisele. Samuti sai üritus päris palju reklaami: Koit Raudsepp nimetas Kivibassi Raadio 2-s bassimuusikafestivaliks ja pidu reklaamisid ka raadiosaate „Bashment FM” tegijad. Kivibassi kolmandat korda korraldanud mehe sõnul napib Tartus aktiivseid eestvedajaid, kes julgeksid või tahaksid sellist nii-öelda alternatiivsemat pidu teha. „Sellist pidu ei saagi liiga tihti – näiteks kord kuus – pidada. Esiteks ei tasu see ära, kuna Tartus pole piisavalt palju inimesi, teiseks muutuks see siis ju igavaks. Mida harvemini, seda parem!” räägib Aruväli korraldamisest.

Milline on seis Tallinnas?

„Tallinnas toimub dubstep’i pidusid pisut rohkem,” räägib Maksim Adel. Raadio 2 saade „Kajatuba”, mille üks tegijatest Maksim oli, pühendus täielikult sellisele muusikavalikule. Kahjuks saade enam eetris ei kõla. „Nõudlust küll oli, aga polnud võimalusi, et selle tegemist jätkata,” võtab noor produtsent „Kajatoa” katkemise lühidalt kokku. Tallinnas on Kivibassi asemel Dubshack, mis toimub tihedamini kui Tartu variant ja mida korraldab peamiselt eesti dubstep’i pioneer Slin Slingertron. Dubshacki tegijate eesmärk pole siiski pidude korrapärane korraldamine. „Tähtis on kvaliteet, nii helisüsteemi kui ka peokoha sobivus,” ütleb Adel. „Dubstep’is valitseb lihtsalt uus seis, teine laine. Ei ütleks küll, et see surnud on,” sõnab ta.

Millal uuesti?

Kui küsin, millal toimub järgmine Kivibass, hakkab Jaan naerma ja räägib, et juba pärast teist pidu lubas ta endale seda enam mitte kunagi korraldada. „Seekord kukkus aga sedavõrd hästi välja, et võiks ju teha küll, kuid mingit konkreetset aega ma öelda ei oska,” arutleb Aruväli ning sõnab naerdes, et järgmine kord peaks asja veel suuremalt ette võtma – näiteks Kivibass Tartu laululaval. Küsimusele, kas dubstep on Tartus välja surnud, vastab Jaan järgmiselt: „Ei ole. See pidu tõestas seda.”


Dubstep’ist

Dubstep on uue millenniumi alguses Londonis tekkinud muusikažanr, mille peamisteks mõjutajateks on dub, reggae, drum ’n’ bass ja kindlasti ka garage. Dubstep’il pole reegleid – seda iseloomustab ebareaalsetes kogustes lisatud bass ning tempo, mis kõigub 140 löögi ümber minutis. Tihti seostatakse seda muusikat tumedate meeleolujoontega, kuid see pole kindlasti reegel. Tumedus on dubstep’i kohta liiga ühetasandiline termin. Pigem võiks kasutada iseloomustuseks sõna sügavus – dubstep paitab kõrvu täiesti ootamatutel tasanditel ja viib mõtte kaaluta olekusse. See on meditatiivne repetatiivsus, mida saadavad uskumatuna kõlavad bassikäigud. Ei oskagi täpselt sõnadesse panna, mis on selle muusikastiili fenomen – kindlasti peab seda ise kuulama. Kuigi dubstep’i südameks on jäänud Inglismaa, on see vallutanud kogu maailma.