6. märtsil annavad Hetkes ja 7. märtsil Genialistide Klubis kontserdi indie-muusikat viljelev Norra bänd Kråkesølv ning Tartu kollektiiv Wilhelm.

Wilhelmi maheda džässi ja indie-saundi segava loominguga on enamik tuttavad Eesti Laulul esitatud loo „Resignal” ning eelmise aasta lõpus aset leinud Noortebändi konkursi kaudu, kus mõlemil juhul ka finaalidesse pääseti.

Kråkesølv. Foto: Michael Angeles

Kråkesølv on aga Norrast Bodø linnast pärit bänd, mille moodustavad Jørgen Smådal Larsen (trummid), Kristoffer Unstad (kitarr, vokaal), Fredrik Olsen (kitarr, vokaal) ja Petter Unstad (bass, vokaal). Kråkesølv on senimaani välja andnud kolm kriitikute poolt kiidetud albumit ning nende neljas omanimeline kauamängiv näeb ilmavalgust juba 28. märtsil. Müürileht võttis bändiga ühendust ning uuris, mida Kråkesølv endast täpsemalt kujutab. Küsimustele vastas bändi kitarristi ning vokalisti rollis üles astuv Kristoffer Unstad.

Mis lugu peitub Kråkesølvi loomise taga?

Bänd tuli kokku 2007. aasta lõpus. Fredrikil oli visioon panna kokku mitmeliikmeline postrokibänd, kuid välja kukkus natuke teisiti. Paar proovi tegime teise trummari ning klahvimängijaga, aga lõpuks jäime ikka põhilise kaks-kitarri-trummid-bass-variandi juurde. Algses kollektiivis kaasa teinud trummar Thomas Litangen lahkus bändist pärast meie viimast Norra tuuri 2012. aastal. Siis liitus meiega Jørgen, kes on mänginud ka kahes meie lemmikbändis, The Spectacle’is ja Lukestaris.

Teie endine trummar Thomas Litangen ja Fredrik Olsen tegid kaasa ka pigem hardcore-muusikale keskendunud koosluses Hjertesorg. Kas selle bändi mõjud on kuidagi ka Kråkesølvile üle kandunud?

Hjertesorg tegutses üsna lühikest aega, aga andis Bodøs 2005.–2006. aastal rohkelt kontserte ning mõjutas kohalikku muusikaskeenet päris palju. Selle bändi kõige otsesem mõju Kråkesølvile on meie nimi, mis tuleneb Hjertesorgi samanimelisest loost, mille Fredrik koos nendega kirjutas.

Kuidas kirjeldaksite Kråkesølvi muusikat?

Enda loodud muusikat on alati keeruline kirjeldada, kuid me näeme ennast kui rokkbändi. Samas kogume ainest ka folgist ning popist. Algselt mõjutasid meie loomingut väga suurel määral Death Cab for Cutie ja Lukestar (kes andis 2008. aastal välja suurepärase albumi „Lake Toba”, mis meile kõigile eriti hullult meeldis). Praegu on aga peamiseks inspiratsiooniks kõik, mis meid kõnetab ja hästi kõlab. Lüürika räägib enamasti isiklikest kogemustest, nii et üleüldises plaanis üritame väljendada seda kõike, mida me tunneme, kõige paremal võimalikul moel.

Milline saab olema teie neljas album?

Kuna sünergia meie uue trummari Jørgeniga on juba algusest peale olnud suurepärane, siis on uuel albumil ilmselt kõige enam kuulda seda vastleitud energiat. Lisaks leiab plaadilt palju variatsioone, kuigi püüame asjale ikka alati endale omase märgi külge panna. On paar raadiosõbralikku rokklugu, natuke postrokiga flirtimist ning isegi üks veider kantriballaad!

Oma esimese albumi „Trådnøsting” riputasite te kunagi tasuta allalaadimiseks Pirate Baysse. Mis selle tegevuse eesmärgiks oli?

Kogu see Pirate Bay asi oli meie endise trummari idee, aga me kõik nõustusime seda tegema. Ma arvan, et piraatlus on miski, millega peavad mingil määral kokku puutuma kõik, kes muusikat või filme teevad. Kråkesølviga oleme me otsustanud piraatluse ideed nii-öelda tunnistada.

Norras olete te juba väga populaarsed. Kuidas on aga lood välisturgude vallutamisega? Olete te kaalunud ka mõtet emakeeles laulmiselt inglise keelele üle minna, et väljaspool suuremat edu saavutada?

Ajal, kui me bändiga alustasime, toimus Norra muusikaskeenel norrakeelse pop- ja rokkmuusika nii-öelda uus tulemine ning me sattusime kuidagi selle voolu keskele. See haip on nüüd küll suuremal määral taandunud, aga meil on endiselt hea meel selle liikumise osa olla.

Plaane Euroopat vallutada pole me kunagi teinud, kui üks viljatu katse oma varbad Rootsi muusikaturu vetesse pista välja arvata. Ma arvan, et mingi keelebarjäär on, aga oleme rahul ka sellega, et saame Norras esineda, nii et kiiret ei ole. Kråkesølvina ei loo me muusikat inglise keeles kunagi. Arvame, et kõige parem on lugude kirjutamisele ikkagi oma keeles läheneda.

Loe ka Müürilehe intervjuud Wilhelmiga.

Hetk avab oma uksed neljapäeval kell 22.00, Genialistide klubis algab üritus reedel kell 21.00.