Suvi on jälle laisalt ukse ette roomanud ning olles läbi häda rasked talvekuud üle elanud, tekivad uued dilemmad ehk siis millisele festivalile minna ning kust kõik see raha võtta? Erinevate festivalide hulk, mis muusikale, disainile, teatrile või filmile on keskendunud, paneb Eesti väiksust arvestades silma särama küll. Kui lisada sinna veel lähinaabrite vinged ettevõtmised, ongi pea kõik suve nädalavahetused sisustatud. Võtsime taaskord oma selle suve lemmikfestivalid vaatluse alla ning üritasime kogu selles artisti- ja tegevuserägastikus otsustamist pisut lihtsamaks teha.

Haapsalu graafilise disaini festival

1. juunil avati Haapsalu Kultuurikeskuses ja Haapsalu Linnagaleriis traditsiooniline Haapsalu graafilise disaini festival, mille raames saab sel aastal näha kahte mahukat ja põnevat graafilise disaini näitust. Üheks neist on rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus „Isikupära/Individuality 2013”, mille seekordne teema on „ROBOT”. Tegemist on graafiliste disainerite vabaloominguga, mida eksponeeritakse suures plakatiformaadis. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja Inglismaalt. Teiseks väljapanekuks on konkurss-näitus „Eesti kultuuriplakat 2013”, milles eksponeeritud tööd on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011–2013. Žürii valis tööde seast näitusele 100 parimat. Haapsalu Kultuurikeskuses esitletav kultuuriplakati kollektsioon jõuab hiljem ka välisriikidesse. 2013. aasta HGDF-i näitused on avatud Haapsalu Kultuurikeskuses ja Haapsalu Linnagaleriis kolmapäevast pühapäevani kell 12–18. Näitusi saab vaadata kuni 30. juunini.

Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival

Kes otsib Pärnus suvitades intelligentset meelelahutust, siis 1.–21. juulini toimuv Pärnu filmifestival on Eesti kõige omanäolisem ja vanim filmifestival, mis leiab aset alates aastast 1987. Armastatud loodusfilmide režissööri Mark Soosaare kõrval ka Lennart Meri eestvedamisel alguse saanud festival keskendub ühiskonna-, ajaloo- ja ökoloogiateemaliste dokumentaalide näitamisele. Kultuuripärandi aastast kantuna on sel korral fookuses rahvuslik kultuuripärand väga erinevates tähendustes ning esimest korda kaasatakse töötubadesse ka pisemaid filmihuvilisi. Festivali peamised filmiprogrammid on ambitsioonikas „Vaim ja võim” ning „Tabud”, mis käsitleb inimsuhteid äraspidises võtmes, millest avalikult tavaliselt ei räägita. Värvikat filmiprogrammi ja linateostest intrigeeritud vestlusi pakub see pisike, aga filmikirest ajendatud ja erakordselt hästi koostatud festival kindlasti. Vaata lisaks: www.chaplin.ee/filmfestival

Juu Jääb

Kõik džäss- ja maailmamuusika austajad teavad ilmselt juba ammu, et 3.–7. juuli veedavad nad Muhus, Saaremaal või Abrukal, sest just siis täituvad need saared taaskord tulevikumuusika festivali Juu Jääb helidega. Oma kuueteistkümne toimumisaasta jooksul nii suvetorme kui kuumavat päikest kogenud üritus ei näi väsivat ning rühib oma nimele vastavalt uute ideedega tuleviku suunas. Sel aastal üllatab festival nimelt 3D-lahendusega, mille abil publik lavale kuvatavat pilti oma nutitelefonidega mõjutada saab. Lisaks võetakse ette järgnevatelgi festivalidel vältav projekt, mille eesmärgiks on nõukaaegse tööstuspärandi lammutamine Saare- ja Muhumaal, et sealne loodus jõudsalt vohada saaks. Külastajate abiga loodetaksegi iganenud kiviehitistele käed külge panna. Kõigi nende ettevõtmiste seas jääb ürituse keskpunktiks aga endiselt muusika, mis tuleb seekord Fääri saartelt, Brasiiliast, USAst, Rootsist, Norrast, Soomest ja muidugi Eestist. Vaata lisaks: www.juujaab.ee

Tänavusel Juu Jääbil saab näha teiste seas Mop Mop Soundsystem’it.

Kuudes Aisti

Lisaks aasta-aastalt üha enam tuure koguvale Flowle, peidab Helsingi endas veel teisigi üritusi, mille nimel tasuks ka eestlastel paar tundi laevaga üle lahe loksuda. Üheks neist on eelmisel aastal esmakordselt festivalirindele sööstnud Kuudes Aisti. Erinevalt Flowst pigem tumedamapoolse indie, roki, pungi, elektroonika ja mitu korda väiksema rahvamassi poole kalduv üritus leiab taaskord aset 5.–7. juulil ühe Helsingi eklektilisema programmi poolest tuntud klubi Kuudes Linja sisehoovis ning pea terves Elanto rajoonis. Endise industriaallinnaosa Sörnäineni kunagiste tikuvabrikute, pagaritöökodade ja laohoonete atmosfääris luuakse üritus, mille line-up’i ehivad teiste hulgas Andy Stott, How to Dress Well, Laurel Halo, Forest Swords, Hexvessel, Savages ja Lapalux. Vaata lisaks: www.kuudesaisti.org

Schilling

6. juulil võtab Kilingi-Nõmme suveaed endale taaskord õilsa ülesande võõrustada üht hubasema atmosfääriga alternatiivfestivali Schilling. Tänavu juba seitsmendat korda toimuv üritus tervitab taaskord õdusa väikelinnaaura, toredate inimeste, männilõhna, mõne sääse ja loomulikult suurepärase muusikaga. Piiri tagant astuvad seekord lavale tumedakõlalise elektroonika ning lauljatar Shannon Funchessi sügava tämbri poolest tuntud New Yorgi duo Light Asylum, psühhedeeliavalang Mox Valgevenest, kraut-rock’i traditsioone edasi kandev Camera Saksamaalt, Melting Hearts Soomest ning Just Another Snake Cult Islandilt. Eesti artistide read sisaldavad sel aastal aga üsna rariteetseid ülesastumisi, alustades üle viie aasta taas kontserti andva eesti shoegaze’i lipulaeva Pia Frausiga ning lõpetades üsna harva lavasid väisava Badass Yukiga, kellelt saab Schillingul kuulda täiesti uut materjali. Eesti artistide seast võib leida veel Junk Rioti, Metro Luminali, Kurjami ning kollektiivi Uus Energia. Neile bändidele lisaks püstitatakse puudevilusse veel B-lava, kus saavad sõna üllatusesinejad. Schillingule omaselt ei ole ka sel aastal unustatud rõhku panna kvaliteetsele toidule, nii et praetud sardell kapsa ja sularasvaga on kohe kindlasti välistatud. Vaata lisaks: www.schilling.ee

Suvised Liisi Eesmaa ja Madis Ligema 2011 Schillingul. Foto: Alver Linnamägi

2012 Schilling. Foto: Meriliis Kasemets

Surfilaager

Kuigi Eestit pole Austraaliale omaselt aastaringse päikesega õnnistatud, püsib surfikultuur endiselt au sees ka meie nigelas kliimavööndis. Elav tõestus sellele on tänavu juba 15. sünnipäeva tähistav Surfilaager, mis leiab aset 10.–14. juulil Pärnumaal Lemmerannas. Surfilaager tervitab imeilusa keskkonna ning loodetavasti ka suurepärase suveilmaga nii tõelisi surfifanaatikuid kui neid, kes lainetega veel päris sina peal ei ole, pakkudes viie päeva jooksul külastajatele surfikoolitusi, maailma surfifilmide paremikku ja palju muud. Seda kõike kroonib sel aastal Surfilaagri ajaloo kõige vingem muusikute nimistu, kust võib leida Tallinn Music Weekil säranud Rangleklodsi Taanist, funk-muusikat viljeleva The Soul Surfersi Venemaalt ning Belgia müraroki kollektiivi Kapitan Korsakovi. Eesti artistidest astuvad üles tutvustamist mittevajavad Elephants From Neptune, Vaiko Eplik & Eliit, Sander Mölder ning paljud teised artistid ja DJd. Vaata lisaks: www.surfilaager.ee

Mõisa Karneval

Kui juhtute nägema ühel suvehommikul suuremat sorti rahvamassi puhkpilliorkestri saatel Mooste järve poole sammumas, siis saab siin tegu olla vaid ühe nähtusega, mil nimeks Mõisa Karneval. Oma kahel eelmisel toimumiskorral üht Eesti suvefestivalide värvikirevamat programmi näidanud üritus vallutab Mooste mõisakompleksi taaskord 12. juulil, tuues kohale muusikat ja kultuuri, millel haardeulatust USAst Burjaatiani, tsirkusest luuleni ning speed rock’ist rahvalauluni. Lisaks on Mõisa Karnevali meeskond mõelnud töötubade näol kõigi nende peale, kel huvi kuramaaži ning trollimiskunsti põhitõdede vastu, kuid ette saab võtta ka audiovisuaalseid eksirännakuid ajas ja ruumis või külastada väljanäituseid. Lavalaudadele astuvad sel aastal Galvanic Elephants, Nevesis, Leslie Da Bass, Simmaniduo, Cleaning Women ja suur hulk teisi artiste.

Patarei Kultuuritolm

Mida teha, kui keset juuli suveleitsakut tekib tunne, et igavus tapab? Üks võimalus on jääda koju ja vaadata, milleni igavus sind viia võib. Teine võimalus on aga 12.–13. juulil koos teiste igavuse käes vaevlevate inimestega Patarei vangla territooriumile siseneda, sest selle hõivab just siis Kultuuritolmu festival, mil seekord alapealkirjaks „Igavus liidab, meelelahutus lahutab”. Kultuuritolm paneb igavusele otsa vaatama ning uurib läbi performance’ite, tantsu, filmi, spordi, töötubade ja muusika selle võimet ühendada inimesi ning kutsuda esile loomingut. Samas viib igavus lõpuks meelelahutuseni, mis võib osutuda kokkuvõttes hullemaks kui igavus, tuhmistades liigsel tarbimisel sisemist kirkust ja muutes meid passiivseks svammiks. Kultuuritolm kutsubki üles svammistumist vältima, igavust nautima ning loov olema. Igavuse ja meelelahutuse puhastustulega aitab kohanduda silme eest kirjuks võttev esinejate ja tegevuste nimistu, kus figureerivad teiste seas Pelle Miljoona, Ruxpin, Stanislav Tolkachev, Niwea, Chipamong Chowdhury ja Homeless Couture’i laat. Vaata lisaks: www.kultuuritolm.ee

Esimene Kultuuritolm 2011. aastal. Foto: Alver Linnamägi

Positivus

Kui oleks vaja valida üks asi, mille üle lätlaste peale kade olla, siis vastaksid ilmselt paljud muusikat au sees pidavad inimesed sõnadega Positivus Festival. Kuigi ka meil on männid, rannad, toredad inimesed ja palju ägedaid üritusi, ei ole meil ikkagi oma Positivust, mis nii suurel hulgal maailmanimesid koju kätte tooks. Pealegi ei kisu Bryan Adamsi ja Green Day nimed just kõigil eestlastel suurest õnnest pisarat silmanurka. Selle aasta 19.–21. juulil end juba seitsmendat korda idüllilise Salacgrīva mändide all sisse seadev Positivus lennutab seekord kohale näiteks viimaste aastate ühe edukaima elektropopi bändi The xx-i, Islandi post-rock’i hiiglase Sigur Rósi ja kõrvukriipiva jõulise elektroonika poolest tuntud Crystal Castlesi. Positivusele omaselt seisavad muusika kõrval platsis ka kunsti- ja vintage-turg, kinotelk, kus tuuakse vaatajateni läti kinomaailma säravamaid pärleid, ning endiselt on omal kohal ka meri, kus festivalikuumust jahutada või end eelmise aasta porilaviini kordumisel kiiresti puhtaks küürida. Vaata lisaks: www.positivusfestival.com

Viljandi Folk

Millised võiksid olla inuittide, mustlaste ja udmurtide pühade tähistamise kombed? Millist muusikat nad kuulavad, milliseid tantse nad tantsivad või mida nad söövad? Vastuseid neile küsimustele võib oma silmaga näha 25.–28. juulil toimuval Viljandi Folgil alapealkirjaga „Püha müristus”, kus just erinevate kultuuride peokombed ja pühaderituaalid sel aastal käsile võetaksegi. Nii moonduvadki lavad üksteise järel erinevate rahvuste peoplatsideks, kus võib kuulda näiteks Indiast pärit Manganiar Groupi, kel repertuaaris laule nii kaamelisõitudest kui Krishnast, või saada osa mustlastest koosneva puhkpilliorkestri Fanfare Shukari ehedast Rumeenia külapeo vibe’ist. Kel ainuüksi muusikast ei piisa, võib end sättida loengutele ja töötubadesse, kus heidetakse pühadekommetele sügavam pilk ning valmivad eri rahvuste piduroad. „Püha müristus” kirjeldab just seda meeleolu, mis kogu selle ühest küljest hapra ja teisest küljest müriseva tantsu ja muusika koosmõjul tekkima peaks. Vaata lisaks: www.folk.ee

Intsikurmu muusikafestival

Kunagise Eesti murufestivalide ellukutsuja Plink Plonki lahkumine areenilt mõni aasta tagasi ning mitu aastat ustavalt Tartu alternatiivskeenet teeninud Kink Konki sulgemine on väärikana kaotatud lahingud. Õnneks külvab iga kaotus seemne järgmisele ettevõtmisele. Nii ei pea ka Lõuna-Eesti sel suvel ainult Genialistide Klubi ja Nälja muusikaprogrammiga piirduma ega Mõisa Karnevaliga Lõuna-Eesti suve lõppenuks kuulutama, sest 2.–3. augustil toimub Põlvas senimaani peamiselt laulupidude toimumiskohana kuulsust kogunud Intsikurmu laululaval Intsikurmu muusikafestival. Uue Ajastu festivali kogemustepagasist ja rahvusvahelistest kontaktidest välja kasvanud üritus toob traditsioonidest tulvil õhustikku nii Eesti kui välismaiseid nimesid, alustades Kali Briisist ja State of Zoe’st ning lõpetades USA hiphopiprodutsendi Fat Joni, Andreya Triana (kes on teinud koostööd ka Bonobo ja Flying Lotusega) ning elektroonilise muusika traditsioone murdva saksa muusiku Jan Jelinekiga. Vaata lisaks: www.kurmu.com

Kõue Heli

Mõisa Karneval pole ainus üritus, mis mõisate ajaloolistes territooriumides suurepärast festivalipotentsiaali näeb. 3. augustil toimub ühes Eesti vanimas, Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel asuvas ning oma eklektilise sisekujundusega jalustniitvas Kõue mõisas juba teist suve järjest rahvusvaheline muusikafestival Kõue Heli. Eksperimentaalsetele ja elektroonilistele helidele rõhuv üritus erineb teistest suvefestivalidest, sest pakub muusikat, mis tallab oma olemuselt julgemaid ja otsingulisemaid radu. Eelmise aasta esinejate hulgast võis leida näiteks Maria Minerva, omanäolise saksa grupi QWQWI ning teknot, hiphoppi ja elektroonikat segava briti artisti Ital Tek. Tänavuaastaselt programmilt eemaldatakse saladuskate juuni lõpuks, kuid võib kindel olla, et muusikaline elamus ning värsketest ideedest vohav keskkond on ka sel korral garanteeritud.

Flow

Skandinaavia sfääri üks suve tähtsündmuseid on kindlasti Helsingis endise Suvilahti jõujaama territooriumil 7.–11. augustil toimuv Flow festival. Kui enamik suvefestivale on orienteeritud oma ürituse linnast väljaviimisele, siis Flow teeb läbi muusika, kunsti, disaini ja kino kummarduse just urbanismile. Muusikalisi meeli nii indie-roki, souli, kvaliteetse klubimuusika, folgi kui paljude teiste žanritega vürtsitavast esinejatepagasist võib seekord leida näiteks sellised artistid nagu Grimes, The Knife, My Bloody Valentine, Solange, Julia Holter, Moderat ning legendaarse Kraftwerki 3D-show. Muu meelelahutuse seas keskendub Flow juba teist aastat ühele visuaalsele kunstnikule, kelleks on seekord soome tänavakunstnik Otto Maja, kes võtab festivalil ette 168-ruutmeetrise teose loomise. Sel aastal saavad kunsti oma panuse anda ka kõik külastajad, osaledes 67-aastase Berliini kunstniku Irmela Mensah-Schrammi plaanis värvida üle ja hävitada kõik rassistlikud, homofoobsed või antisemitistlikud grafitid, postrid ja kleepsud, mis teele ette jäävad. Taaskord on kohal ka Future Shorts, mis pakub külastajatele dokumentaalfilme erinevatel muusikaga seotud teemadel. Vaata lisaks: www.flowfestival.com

Augusti TantsuFestival

21.–31. augustini toimub Tallinnas 14. rahvusvaheline kaasaegsetele etenduskunstidele keskendunud Augusti TantsuFestival. Kuigi festivali nimi osutab tantsule, hõlmab see kaasaegseid etenduskunste kõige laiemas tähenduses, põimides oma programmi ka sel aastal tantsu- ja teatrietendused, installatsioonid, performance’id, filmid, kontserdid jne. Augusti TantsuFestivalil pole piiritletud teemat. Vaadatakse siira uudishimuga enda ümber ringi ja kutsutakse esinema kunstnikke, kellele pakub huvi rääkida poliitikast, kunstist, tööst, identiteedist, inimese ja ühiskonna valikutest – kõigest sellest, millest moodustub tänapäevane elu. Festivali on algusest peale iseloomustanud piiride ületamine. Ka tänapäeva maailmas on kombeks tõmmata piire, ent Augusti TantsuFestivali eesmärgiks on hüpata ja roomata koos kunstnikega üle nende tehislike moodustiste, et end värskena hoida. Käesoleva aasta üritused toimuvad peale Kanuti Gildi SAALi ka KUMU auditooriumis, teatris NO99, Sõpruses, Okasroosikese lossis ja Katusekinos. Külalisi on Belgiast, USAst, Saksamaalt, Bulgaariast, Horvaatiast ja mujalt. Vaata lisaks: www.tantsufestival.ee

Tantsivad Augusti Tantsufestivalil. Foto: Reinout Hiel