Baltimaade suurim džässifestival, 17.-26. aprillini üle Eesti toimuv Jazzkaar toob lavalaudadele Grammy võitjaid ja nominente, eriprojekti „Antarktika 200” ning armastatud kodumaised koosseisud.

Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu. Foto: Kaupo Kikkas

Sellel aastal astub põhiprogrammis üles 40 koosseisu 18 riigist. Kümnepäevane muusikapidu on mitmes mõttes piire avardav. Kui festival on aastast aastasse pakkunud mitmekesist muusikažanrite valikut ning tegelenud džässivaldkonna populariseerimisega, siis seekord tuleb ainuesitlusele geograafilisi piire ületav eriprojekt „Antarktika 200”, mille helikatkendid salvestati polaarkõrbes. Ühtlasi on sel aastal tavapärasest rohkem koosseise juhitud naiste poolt, täpsemalt 17 esitajat 40st.

Hingemuusika austajatele pakub programm rahvusvaheliste vokalistide tähesadu. Lisaks välja kuulutatud suurnimedele nagu Dee Dee Bridgewater, Cécile McLorin Salvant, Cyrille Aimée, Flora Purim, Airto Moreira jt, lisandusid põhiprogrammi kõige tuntum India muusik maailmas, löökpillimängija Trilok Gurtu; ameeriklasest Grammy nominent, trummar ja džässvokalist Jamison Ross; ning ameerika soulilaulja ja laulukirjutaja Avery*Sunshine. Elektroonilisema kõlaga minimalismi esindab festivalil atmosfäärilise helikeelega saksa pianist Niklas Paschburg; ambientse kõlaga Islandi duo Hugar; ja mitmed teised tähelepanu väärivad koosseisud.

Festivali avavad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu kontserdiga „Kooskõla lahkhelid”. Sel aastal täitub meestel 10 aastat esimese ühiskontserdi „Kooskõla” esitlemisest Jazzkaarel. Numbrite maagiat pakuvad ka Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Hiljuti Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumi auhinna võitnud Voorandil täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand esinevad sel puhul keelpillidele loodud eriprojektiga. Koiksonil täitub 15 aastat auhinnatud džässalbumi „Väike järv” väljaandmisest. Selle auks teeb muusik kummarduse möödunule ning taasesitab muusikapalasid kõnealuselt plaadilt.

Samuti on Jazzkaarel hea meel noorte muusikute säravate debüütide üle, mis leiavad kinnitust Jazzkaare kontsertidel. Ramuel Tafenau, Rita Ray ja Anett pole üksnes säravad interpreedid, vaid ka haarava muusika loojad.

„Pean oluliseks, et festivalil oleks alati esindatud parim Euroopa džäss. Kõige sügavamat ja kaunimat elamust on oodata norra-rootsi triolt Rymden, eesotsas vaimustava pianisti ja helilooja Bugge Wesseltoftiga. Ja 30 aastat olen jälginud hulljulgete ideedega suurepärase kitarristi Marc Ribot’ loomingut, nüüd jõuab ta Jazzkaarele oma punk-džäss ansambliga Ceramic Dog. Sellist muusikalist mitmekesisust nagu on Jazzkaarel kohtab harva,” tutvustab festivali kunstiline juht Anne Erm selleaastast kontseptsiooni.

Ka Telliskivi Loomelinnak muutub kuuendat aastat järjest pealinna kultuurisüdameks. Lisaks traditsiooniliseks kohtumispaigaks kujunenud Vabale Lavale võõrustab publikut fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinna kontserdiruum, millest saab festivali ajaks Jazzkaare väike saal. Ruum pakub varasemast suuremat helikindlust ning intiimsemat atmosfääri.

Rohkem infot leiad Jazzkaare kodulehelt.