Müürileht

Hiina kõrval on Indoneesia maailma teine kõige suurem ookeanirisustaja ja prügi on seal kõikjal probleemiks. Kogunisti inimeste mõistmine sellest, mis on prügi, tundub Lääne poolt vaatajale absurdne. Raamatu „Minu Indoneesia” autor kirjeldab tragikoomiliselt, kuidas ta Jogjas „Teeme ära!” kampaaniat korraldas.

Uurime, kuidas aitab niivõrd lihtne asi nagu kõrvitsalate naisi alavääristada ning miks ei ole naistele sobilikud ja neid abistavad leiutised ajalooliselt erilist edu saavutanud. Lõppeks selgub seegi, kuidas saaks vabastada keskkonnahoidlikkuse „naiseliku hobi” stigmast.

Teistkordselt Orissaares Illiku laiul toimunud festivali I Land Sound populaarsus oli aastaga kasvanud sedavõrd, et mõned piletita jäänud võtsid üritusele pääsemiseks kasutusele ka äärmuslikumaid meetmeid. Siiski polnud vaja keskkonnasõbraliku festivali neljandalgi päeval inimkonna pärast piinlikkust tunda.

Kuigi Anna-Maria Penu on oma uues romaanis Uganda „enam-vähem demokraatlike" valimiste suhtes kriitiline, jäävad tema esitatud üllad moraalsed argumendid riigi ajaloolisest ja sotsiaalsest olukorrast kaugeks.

Lennujaam ei ole normaalne koht, sest lennujaam on värav. Ta on piiripealne, tihti ebamugav, ettearvamatu, siin kohtuvad erinevad kultuurid, praktikad ja mastaabid, tihti ootamatud turvameetmed, sage on üsna kindel teadmine, et midagi teed sa ikka valesti, midagi oled sa kindlasti unustanud, milleski kahtlustatakse sind niikuinii.

Ettevõtja Madis Müür vastab oma blogis rahaasjad.ee Müürilehe veebis avaldatud reisikirjale hipisaarelt, et oma kohta elus saab leida erialasest eneseteostusest kapitalistlikus ühiskonnas.

Somewhere between poor and bumpy Yogyakarta roads, street vendors and smoking old mopeds shines the XXI cinema like an outtake from an American dream. Large, imposing and overexposed, this building is a testament to progress in the eyes of the local youth, just like shiny gadgets and inviting shopping centres are.

„Kinotripp” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda kaugete paikade filmielust. Seekordne reisikiri saabus Müürilehele Indoneesiast, kus teate läkitaja räägib oma muljetest Yogyakartas aset leidnud kinoelamusest, mis sai alguse politsei eest põgenedes.