
16 tulemust otsingule Kadri Rood

Seksuaalne väärkohtlemine sünnib kollektiivse pingutuse tulemusena. Intervjuu Anna Frankiga
Pedofiilia pole üldiselt teema, kus võiks eksisteerida pooltoone. Seda üllatavam on kuulda, kuidas aastaid pedofiilia ohvritega lähedalt kokku puutunud Anna Frankil jagub mõistmist ka väärkohtlejate suhtes. Järgnev pole mitte kaitsekõne pedofiiliale, vaid ühe keeruka nähtuse süsteemne analüüs.

Stuudios: Vormikorilane Sigrid Savi
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda. Seekord veetsime päeva tantsija ja koreograafi Sigrid Saviga.

Subkultuuri kuulumine võib olla ellujäämisstrateegia. Intervjuu Brigitta Davidjantsiga
Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega.

Kvääriajaloolased ilusate lugude jälgedel. Intervjuu Rebeka Põldsami ja Andreas Kalkuniga
Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid.

Kuidas mõnusalt elada ja mõistlikult tarbida
Aeglase eluviisi viljelejad on pihta saanud, et kiirustamine toob valmistoidupakendite ja heitgaaside kujul kaasa rohkem saastet, nii et närvikulu kõrval võib ka keskkonnahoiu ettekäändel aeg-ajalt pidurit tõmmata.

Kogu ruumi täitev kunst
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on avatud kodumaise taideskeene üks olulisimaid näitusi „Köler Prize 2016”, mis päädib mai lõpus toimuval pidulikul auhinnagalal nii rahvusvahelise žürii kui ka kohaliku publiku lemmiku tunnustamisega.

Eesti skulptorite noorem põlvkond laveerib sfääride tasandil
Jevgeni Zolotko, Jass Kaselaane, Edith Karlsoni ja Art Allmäe viimase aja tööd näitavad, et skulptuur pole enam ammu figuur pjedestaalil, vaid pakub vaatajale terviklikku ruumikogemust.

Tarkovski peegeldused Tallinna Portreegaleriis
Tallinna Portreegaleriis on üleval fotonäitus, mis on pühendatud Andrei Tarkovski filmile „Peegel”. Näitus tähistab korraga nii 40 aasta möödumist filmi valmimisest kui ka Tarkovski sünnipäeva 4. aprillil.

Üks väga kirjanduslik film
„Markiis di O” puhul on tegu ekraniseeringuga selle puhtaimal kujul — see on üdini literaarne film, mis ei püüdle oma pildikeelega eriomase filmilikkuse poole.

Tundlikud lavastajatööd põhjamaa metsadest
Helsingi rahvusvaheline filmifestival „Armastus ja anarhia” toimus sel aastal juba 26. korda. Valisin rikkalikust ja mitmekülgsest filmivalikust välja kaks enda jaoks suurima elamuse pakkunud põhjamaist linateost, millest järgnevalt veidi lähemalt juttu tuleb.

Punase paine
Marge Monko „Kuidas kanda punast?” Tartu Kunstimuuseumis 4. juulist kuni 25. augustini. Näitus, kust kiiret visuaalset elamust otsides läbi jalutada ei tasu.

Sakslane, prantslane ja saatuslik naine
Prantsuse uue laine meistri François Truffaut’ film „Jules ja Jim” jutustab veenva ja sügava, ühtaegu nii elegantse kui traagilise loo kahest sõbrast ja ühest erilisest naisest Esimese maailmasõja eelses, aegses ja järgses Euroopas.