Müürileht

Lugu sellest, kuidas ööbussid lõpuks ka Tallinnasse jõudsid ning kuidas need ei lõhnanudki ei okse ega ka arbuusiviina järele.

2023. aasta noore kunstniku preemia laureaat avab pikseldatud mängumaailmas depressiooniga võitleva noore mehe ühtaegu keerulisi ja banaalseid dilemmasid.

On aeg näidata kindlameelset valmisolekut öelda homofoobidele head aega ning seista sõnade, rahakottide ja vajaduse korral kehadega kväärinimeste eest. Ma ei pea silmas täielikku sidemete läbilõikamist, vaid lõpuks selle punase joone tõmbamist: kväärinimeste baasõiguste üle väitlemise aeg peaks läbi olema.

Täna õhtul leiab Baltic Pride’i raames Heldekeses aset luuleslämm. Ürituse peaesineja on Birminghami luulelaureaat, vikerkaarevärvidesse, kelti dnb’sse ja poeetilisse beatbox’i mässitud briti slämmiluuletaja Jasmine Gardosi.

Konkursi võitjate valimisel said otsustavaks filmi kontekstualiseerimine, kaasakiskuv kirjutamisstiil ning värske ja mitmekülgne analüüs.

Luule väljendab kunstiliste taotluste kõrval alati tajutavat isiklikku tõde. Selle tõe sünni taga seisab hulk teisi autoreid, aga ka kogemusi, ja seletamatu lääts, mis jätab mõned sõnad tallele ja teistel laseb kustuda. Vajadus sügavalt ja hirmuta kogetud tõdede järele kannustaski koostama loomingulist sugupuud.

Mis ühendab pea peale keeratud naerunägu, tsüklonisümbolit ja virsikupilti? Nende otseste ja sotsiaalselt jagatud tähenduste vahel on huvitav lõhe, mille on loonud meie jagatud vajadus mänguliselt suhelda.

Kui enamiku intervjuude puhul on võim ajakirjaniku käes, siis pimeintervjuu võtab selle ära ja paljastab ta halastamatule juhusele. Kolleeg ütleb intervjueerijale ainult aja, koha ja ehk ka mõne märksõna, mille alusel vestluskaaslane ära tunda.

Anna Hintsi lugu on lugu metsikust lapsest tundlikuks loovjõuks kasvamisest. Vestleme režissööriga alusasjadest: tema otsusest paraneda, väega kontakti loomisest, armastusest ja intuitsiooni usaldamisest kunstis.

Esimene kiht: Estonian dream. Teine kiht: valult vaikuse mahakoorimine.

Vahel tuleb beebil, kunstiteosel, sõprusgrupil või kultuurilehel käest lahti lasta ning lubada tal ringi kolada, põlv veriseks kukkuda ja kontrollimatuse ebamugavust taluda. Ainult nii saab aru, kust lähevad piirid ja milleks neid vaja on.

Vahel piisab inimese elu põrguks tegemiseks paari alastipildi lekitamisest koos tema nime või sotsiaalmeedia kontoga nende kõrval.