Müürileht

Kuidas analüüsida töö- ja  võimusuhteid globaliseerunud maailmas olukorras, kus klassi mõiste ja selle kaudu ühiskonnagruppide vastandamine on oma populaarsuse kaotanud?

Viimastel aastatel on (näiteks Tallinnas) avatud mitmeid kväärikeskseid kogunemiskohti, samas on mõni eriti pikalt või poolpikalt tegutsenud ruum või ettevõtmine – mis siin salata, ka mõni eriti kallis – alles ka uksed sulgenud. Uurime, kuidas need baarid ja klubid omavahel erinevad, mis neid üksteisele lähendab ja kes neid külastavad.

Soost kõneldes takerdutakse endiselt liiga sageli bioloogilise determineerituse kammitsaisse, nõnda paistab pealtnäha lihtsam otsustada, missugune on kellegi bioloogiline sugu (sex) võrreldes tema sooidentiteediga (gender). Kuid kas selline kaksikjaotus üleüldse on relevantne, produktiivne või huvitavgi?

Jätkusuutlikku aktivisti iseloomustab radikaalne protest. Kõige radikaalsem protestivorm tempokas saavutus. Tekst pälvis esseekonkursil „Hoolimise üledoos” teise preemia.

Valimiste lähenedes rohkem ja valimistevahelisel ajal vähem räägitakse erakondade toetusnumbrite kõrval ka valimisaktiivsusest. Kõige arvukam on teadupoolest n-ö diivanipartei toetajaskond, keda on keeruline valimiskasti juurde meelitada. Viimastegi valimiste eel nägid parteid kurja vaeva, et oma kõhklevaid toetajaid hääletama veenda, isegi hirmutada. Kas valimisükskõiksust aitaks tõesti ületada vaid sund?

Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi.

Ehkki teatud segmendid kväärkogukonnast on saavutanud märkimisväärseid vabadusi, on ühiskondliku solidaarsuse kadu ja kapitalistlikusse süsteemi juurdunud rassism, seksism ja suutmissurve seadnud kvääraktivismi ideoloogilisse kahvlisse. Kuidas vabastada kvääridentiteedid neid kummitavatest ahelatest?

Sooline esindatus ühiskonna- ja poliitikasaadetes on Eestis tugevalt meeste poole kreenis. Näited maailmast tõestavad, et võrdsem jaotus on võimalik, kuid selleks läheb vaja juhtkonna tasandi otsust.

Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.

Demokraatia võib kergelt puruneda, kui võtta seda iseenesestmõistetavana. Heidame valimiste eel kinda sulle, valija, et sa pühenduksid demokraatia kaitsmisele. Jah, see on väljakutse.

Liisa Pakosta võitleb seksismi vastu huumoriga, sallimatuse taunimise asemel tõstab esile positiivseid sõnavõtte ning naiste esindatuse suurendamiseks poliitikas soovitab neid vähem halvustada. Seda tehes jääb ta ennekõike riigiametnikuks. Nagu Eesti Kontserdi direktoril ei sobi olla avalikult punkar, nii ei soovi ka võrdõiguslikkuse volinik enda nime taha feministitiitlit.