Sel laupäeval, 9. oktoobril toimub HALLis tumemuusika peo Beats From the Vault järjekordne episood, kus kohalike DJde kõrval astub live-etteastega üles Leipzigis tegutsev artist Blac Kolor, kodanikunimega Hendrick Grothe.

Igapäevaelus graafilise disainerina töötava artisti tee sai alguse lihtsast soovist parandada oma DJ-oskuseid. Hoolimata 80ndate lōpus ja 90ndate alguses tehtud esimesest tutvusest stiilidega nagu EBM, darkwave, post-punk ja industrial, muutus toona DJ-nime Santini all tegutsenud mehe settide kõla aastate jooksul pigem „rōōmsamaks”, kaldudes rohkem näiteks elektro ja dnb radadele. „Et muusika olemust paremini hoomata, pidin ma hakkama muusikat produtseerima. Alustasin lihtsate biidimeisterdamistega, et jagada muusika algosadeks ja tegin kõiki vigu, mida sa üldse produtseerides teha saad. Võttis umbes 2-3 aastat, kuni julgesin midagi ametlikult välja anda,” ütleb ta ning lisab, et selleks ajaks, kui ta juba hinge produtseerimisele oli müünud ja live’e hakkas andma, polnud tal enam mingit motivatsiooni plaate mängida. Mida rohkem ta produtseeris, seda tumedamaks muutus ka muusika. Oma esimese ametliku reliisiga „Rule Forever” sai ta aru, et Santini peab kaduma. Nii sündis Blac Kolor, mis naasis tema algsete, süngemast kõlast kantud muusikaliste juurte juurde. 

„Mida tumedam ja düstoopilisem muusika on, seda positiivsemat energiat ma sellest praegusel ajal saan. Lõbus muusika ei tekita minus küll igavust, kuid see ei tekita ka mitte midagi muud – ei kananahka, emotsioone ega tahet tantsida. Ma lihtsalt ignoreerin seda,” kirjeldab Blac Kolor oma tundeid rõōmsate helide vastu praegu. Ta lisab, et hindab siiski produtsente, kel on oskus luua hitte. „Päeva lōpuks vōib see olla minu poolt ka puhas kadedus ja pettumus, kui edukas võib selline muusika olla. Mul on siiski hea meel, et ma ei pea produtseerimisega raha teenima. Vastasel juhul oleksin ilmselt suhtumist oma loomingusse muutnud ning produtseerinud midagi, millega ma rahul pole.”

Rääkides oma artistinimest, sõnab Grothe, et nimi Blac Kolor on tema jaoks omamoodi vastuolu. „Kuna must ei ole värv, vaid kontrast (vähemalt graafiliste disainerite jaoks), töötas see nimi mu loomingu nimetamiseks väga hästi. Muusikat tehes tunnen kohati, nagu oleksin vales kohas, nagu ma ei kuuluks kuhugi, kus ma parasjagu viibin, kuid samal ajal armastan seda, mida teen ja kus olen. Neid tundeid on väga raske kirjeldada. Mu loominguga käib alati kaasas paras annus eneses kahtlemist, kuid samas annab see mulle palju energiat.” 

Graafilise disainerina on muusika ja visuaalid tema jaoks samaväärse olulisusega ning samuti on tema jaoks tähtis kontseptsioon. Nii püüabki ta luua visuaale, mis käivad kokku muusika ja selle poolt edastatava sōnumiga. „Minu jaoks peab graafiline disain kandma endas sõnumit, mitte olema lihtsalt ilus, hullumeelne või nähtamatu. See peab muusikat toetama, mitte olema pelgslt silmailuks. Üritan alati järgida neid disainireegleid, mida olen õppinud, et sõnumit korralikult kommunikeerida. Paljud võivad öelda, et reeglite järgi tegutsemine on igav, ja selleks, et midagi uut luua, peab reegleid rikkuma. Kuid kui sa tahad luua lihtsalt midagi hullumeelset ilma reaalse sõnumita, unustatakse su töö ruttu. Maadlen endaga tihti, et viimaseid disainitrende mõista, eriti seda, mis puudutab praegust reivi(sub)kultuuri – see on metsik ja pöörane, arusaamatu ja null sōnumiga. Ma ei taha samas  kõike täiesti hukka mōista. Minu enda lähenemine muusika visualiseerimisele on lihtne, fokusseeritud ja kontseptsioonist lähtuv. Ja kuna mu muusika pole kōige rõōmsameelsem maailmas, kajastub see ka disainis.”.

Blac Kolori järgmine EP, mis ilmub ilmselt uue aasta alguses, kuid mida saab juba kuulda ka laupäevasel peol, erineb Blac Kolori tavapärasest lähenemisest just selle poolest, et selle idee on sündinud kindlast disainikontseptsioonist ja teema visualiseerimisest lähtuvalt – enne kui ta ühtegi lugu tegemagi hakkas. Nii dikteerib pilt uuel plaadil hoopis muusikat, ütleb Grothe lõpetuseks.