Poolteist aastat tagasi sai Buddha Lounge’i võlvide all alguse peosari Eufoonia – „pehmekõlalisema, kuid sugugi mitte pealiskaudse tantsumuusika üritus, mis hõlmab endas kodumaist varjatud ja vähem varjatud talenti”, nagu nad ennast ise defineerivad. Suveks Balti jaama külje all asuva restorani Peatus vagunisse kolinud peosarja ellukutsujaks on Alo-Indrek Võsu, kes veab üritust koos Villu Veskimäega ning jagas Eufoonia kaubamärgi all toimuvat ka Müürilehega.

Alo-Indrek Võsu. Foto: Aleksander Kelpman

Debüüt: Pärnus kohas nimega Fookus 2013. aastal. 15 lemmiklugu kaasas ja süda põksumas. Mängisin siis, kui inimesed veel sõid ja lobisesid. Selektsioon, mis oleks sobinud einestamise kõrvale, jäi küll koju (vähe kogemusi), aga võib-olla oligi hea – tegin oma asja. Taldrikud saidki kiiremini tühjaks ja puusad nõksuma.

Muusikas oluline: Punnitamata ja arusaadav helide, bassi ja rütmide kooslus, mis ei tekita palju küsimusi – lugu lihtsalt toimib.

Muusikas ebaoluline: See, mis on tekkinud info liikumise ja tormaka elurütmi tõttu – kähku, kohe, palju, ühe korraga tehtud värk. Selline hingetu muusika.

Mida mängin: Seda, mis parasjagu enda meeleolule kohane, arvestades ümbritsevat vibe’i. Žanri mõttes on süda house-muusikas. Deep house, tech house, jazzy house, minimal, vahel techno jne. Mingi väike kiiks on maailmamuusika vastu – tavaliselt kevaditi, maikuus.

Eredaimad mängumälestused: Pärnus Katlamajas 2014. aasta suvel pärast Jon Donsonit ja MUUId, kes tunnetasid väga maitsekalt peo olemust ja kulgu. Mängisin koos hea sõbra Taavet Bristoliga ja meie lõpusett klappis hästi Katlamaja auraga. Muidugi on meeldejäävad ka Eufoonia peod, eriti meeldis selle suve juulis toimunu, mis leidis aset väga ägedas kohas nimega Peatus.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Rocco & C. Robert Walker „I Love The Night (Raw Artistic Soul Vocal Dub)”

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Kodus – enda 100. juubelil võiks mõned lood ikka mängida.

Guilty pleasure: Geminice (feat. Nasq) „Boogie (Kõik Kes On Siin Ruumis)”

Alt üles vaatan…: Maitsekatele tegijatele. Kui kedagi konkreetset välja tuua, siis Audio Wernerile.

Viis klassikut:
Andri „High Heels”
Stereofysh „Kmwyle”
Kevin Saunderson feat. Inner City „Future (Kenny Larkin Tension Mix)”
Audio Werner „Duvel”
Bullion „Say Arr Ee”

Kuus hetkekummitajat:
Al Zanders „Long Gone”
Audio Werner „Rocket”
Mungolian Jetset „Quintessential Trips To Bergen”
De Ambassade „Gebakken Lucht”
Rive Gauche „Walkin… (Simbad Remix)”
Boo Williams „Day and Night”

Tehnilist: Olen enamasti kontrolleriga mänginud ja see arvutivärk on üpris igavaks muutunud. Alates käesoleva aasta aprillist otsustasin tasapisi vinüüli peale üle minna – raskem ja põnevam. Legendaarsele küsimusele, mis on parem, kas vinüül, CD või arvuti, vastaks, et täiesti oleneb sellest, mis on võimalused, olukord jne. Aga jah, eks vinüüli kõige mõnusam mängida ole.

Lõppsõna: Tunne elust mõnu, kuni veel saad.

Kuulas lisaks Alo-Indreku Mixcloudist.