Majanduse kasv ja stabiilsus on hea elu eelduseks, aga see ei saa toimuda kellegi ega millegi arvelt, vaid peab olema jätkusuutlik ning keskkonda ja nii kohalikke kui ka kaugemaid kogukondi säästev.

Agne Kuimet. Foto: erakogu

Kestlikult arenev riik tagab oma kodanikele heaolu, rikkumata piiratud kohalike ja kaugemate ökoloogiliste ressursside tasakaalu ning ohverdamata teiste kogukondade kindlustatust. Selleks on vaja kestlikkuse printsiibile toetuvaid riiklikke poliitikaid, keskkonna ja inimeste heaks toimivaid omavalitsusi, vastutustundlikku tootmist ja säästvat tarbimist ning iga inimese isiklikku vastutust oma elukeskkonna säilimise ja arendamise eest.

Euroopa inimese elatustase on viimase paarikümne aasta jooksul hüppeliselt tõusnud, kuid seda soodustanud tarbimisühiskonna mudel on süvendanud teistes riikides ja kogukondades ebavõrdsust ning kahjustanud loodust kogu maailmas. Kahjude vähendamiseks lepiti 2015. aastal ÜRO liikmesriikide vahel globaalselt kokku kestliku arengu eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Kõikidelt allakirjutanud riikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitikate kujundamist nendest eesmärkidest lähtuvalt. Sest on fakt, et nii praeguste kui ka tulevaste kodanike elukvaliteedi säilimise aluseks on looduskeskkonna talumisvõime piiridesse jäämine ning stabiilsete ja võrdseid võimalusi pakkuvate ühiskondade võimalikult lai ring.

Kestlike poliitikate rakendamine ei tähenda majanduskasvu peatumist
Eesti riiklikuks narratiiviks on majanduskasv kui riigi stabiilsuse näitaja ja elatustaseme tõusu garantii. Enamik riiklikke arendustegevusi on seotud puhtalt majanduse elavdamisega, mis on iseenesest loogiline suund. Esiteks, tõepoolest, hea elu aluseks on majanduslik elujõulisus. Kuid tõeliselt suurepärase elu tingimusteks on puhas ja nauditav keskkond, tugev tervis, turvatunne, võimalus ennast teostada ja palju muud. Kestliku arengu mõte on väärtustada kõiki tegureid võrdselt. Nimetatud valdkondade hooletusse jätmise tulemused (loodusreostus, haigekassat koormav rahvatervis, ebastabiilsusest põhjustatud sundmigratsioon, rahvusvahelised konfliktid jne) on ju suurepärasteks riigi rahakoti tühjendajateks. Kestliku arengu eesmärgiks oleks nimetatud kulude minimeerimine.

Teiseks on aga ka majanduskasv kui selline kestliku arengu üheks eesmärgiks teiste seas. Nagu ütleb ÜRO loodud arengueesmärkide baasdokument „Agenda 2030”: „Me soovime rajada kõikidele riikidele kindla majandusliku aluse. Jätkusuutlik, kaasav ja säästev majanduskasv on heaolu saavutamise põhieeldus.” Eesmärk on toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö, säilitada majanduskasv elaniku kohta vastavalt kohalikule olukorrale, eelkõige vähemalt 7% SKTst aastas vähim arenenud riikides. Eesti on tänu oma väiksusele, nutikusele, paindlikkusele, innovatsioonilembusele ja digioskustele ideaalne paik kestlike lahenduste loomiseks ja katsetamiseks.

Kestlik tootmine või teenusepakkumine erasektoris on majanduslikult tulus
Aastakümneid on uuritud sotsiaalselt vastutustundliku ärimudeli mõju ettevõtetele – kas peab paika sügavale juurdunud müüt selle pärssivast mõjust käibele ja kasumile. Erinevad viimase paarikümne aasta jooksul ettevõtete hulgas tehtud uuringud näitavad, et loomulikult ei pea, ning inim- ja looduskeskkonnaga arvestamine ettevõtluses toob pikas perspektiivis hoopis rohkemal või vähemal määral lisatulu. Seda enam, et tänapäeval on rohelisus muutunud trendiks, võiks isegi öelda, et teatud valdkondades peavooluks, mis tähendab klientide või töötajate väga konkreetseid eeldusi ja ootusi tootjale või teenuse osutajale. Suurkorporatsioonid loovad järjest uusi eetilisi brände, millega kasvatatakse jõudsalt turuosi, sest senised meetmed kipuvad neid pigem kahandama.

Kuidas kaasata riigi eri sektorid kestliku arengu eesmärkide elluviimisse?
Kuna Eestis on ettevõtja (hoolimata mõningate hüvede hiljutisest kaotamisest) endiselt püha lehma staatuses, on just kohaliku erasektori käes jäme ots ehk võim mõjutada riigi käekäiku. Seega näeb ühiskondlik mudel välja enam-vähem järgmine: vabakond omab sisulisi teadmisi, erasektor tugevat mõju ühis- ja keskkonnale ning poliitikakujundajatele, riik on aga huvitatud jätkusuutlikust ja heast valitsemismudelist. Selleks et teadmised kestlikust arengust jõuaksid tegijateni ja tegijate nõudmised otsustajateni ning et viimased võtaksid vastu ühiskonnale terviklikult kasulikke otsuseid, tuleb kõik pooled juba eos ühise laua taha saada. Vaid ühise arutelu käigus saab tekkida konsensus meie vajadustest, võimalustest ja tulevikupildist. Nii on kohalikul tasandil Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel loomisel koalitsioon kestliku arengu heaks, mis toob kokku ühiste eesmärkidega ettevõtjad, vabaühendused, poliitikakujundajad ning otsustajad. Selleks et Eestis toodetaks, tarbitaks, valitsetaks ja kujundataks poliitikaid kestlikkuse põhimõtete alusel. Koalitsiooniga on sealjuures oodatud liituma kõik, kes soovivad kestliku arengu vallas kas ühiskondlikul või poliitilisel tasandil sõna sekka öelda, et Eesti areneks tõeliseks heaoluriigiks.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid

  1. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul.
  2. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.
  3. Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu.
  4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused.
  5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu.
  6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine.
  7. Tagada kõikidele taskukohane, usaldusväärne, säästev ja nüüdisaegne energia.
  8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimväärne töö.
  9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni.
  10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel.
  11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks.
  12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine.
  13. Rakendada kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.
  14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng.
  15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine.
  16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid.
  17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus.

Agne Kuimet on Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitse ekspert, kes propageerib säästvat ja jätkusuutlikku valitsemist nii kohalike kui ka riiklike poliitikakujundajate hulgas.