Täna, 8. juunil kell 20 esitletakse ISFAGis, Põhja pst 35 Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengite lõputööde näitust „Final Destination”, mis hõlmab endas moe-show’d, performance’it ja pidu. Teiste seas näeb ka selleaastase ERKI Moeshow võitja Frida Jõe loomingut.

Frida Jõe. Foto: erakogu

Sinu ERKI Moeshow võidukollektsioon „Perpetuum Mobile” käsitles introvertsust ning seda, kuidas ümbritsevad kogukonnad seda tihtipeale ei mõista. Miks sind just see teema kollektsiooni looma inspireeris?
Käesolev autorikollektsioon on minu bakalaureuse lõputöö. Esimest korda anti meile teemavalikul täiesti vabad käed ning on üsna ilmselge, et igaühe kollektsioonist sai looja autoportree. Seega pidi õppejõud Piret Puppart lisaks disainiprotsessi juhendamisele ka vapralt psühholoogiametit pidama ja aitama lahata 11 väga erineva inimese sügavamaid probleeme ja traumasid. Nii on lood ka minu kollektsiooniga: see ei ole pelgalt vaatluse tulemusel sündinud, vaid on isiklikult läbi tunnetatud valukoht.

Moe-show žürii kohaselt on sul kõik eeldused praeguse moemaastiku muutmiseks. Mis sa isiklikult sellel maastikul muuta tahaks?
Need žürii sõnad on väga kõrgelennulised ja tekitavad teatud ootusi ja pinget. Antud küsimusele ei ole mul aga kuigi originaalset vastust: nagu lõviosa disainereid, unistan ka mina aeglasest moest, trendivabast maailmast, kus ainult stiilil ja kvaliteedil on tähtsus. Üks asi, millest ma pole aru saanud, on moe obsessiivne sidumine ainult noortega. Mind on elus innustanud just tugevad, intelligentsed ja tihti mitte esimeses nooruses naised, kelle salapära peitub just nende enesekindluses. Mina ei tahaks oma disaine seostada mingi eaga, pigem on need teatud iseteadvuse saavutanud naisele (jah, mu kollektsioonis moodustavad kantavad tooted tegelikult lausa 85%).

Kui moeilmas domineerivad hetkel suured vormid ja soonorme eitav lähenemine, siis sinu kollektsioonist paistab välja pigem naiselikku joont. Kui palju sa end hetketrendidest mõjutada lased ja end nendega kursis hoiad?
On väga rõõmustav, et meestemood pakub aina enam põnevaid lahendusi ning unisex on muutunud juba omaette kategooriaks. Siiski on minu käesolev kollektsioon selgelt naistekollektsioon. Usun, et lõpuks suudavad naistele parimaid rõivaid disainida just naised ja meestele mehed, kuna oma kehakogemus mängib paratamatult disainiprotsessis rolli. Minu jaoks on alati ebaõiglane tundunud, et meesterõivaste kvaliteet ületab mitmekordselt naisterõivaste oma. Seepärast soovin naistele disainides kasutada meesterõivaste elemente ja lahendusi. Seega astun minagi vargsi samme meestemoe suunas, lähenen lihtsalt teisest küljest.

Mis moe jälgimisse puutub, siis muidugi hoian end kursis maailma moelavadel toimuvaga, nii palju, kui seda võimalik hoomata on, vaatan, loen arvustusi ja kuulan analüüse. Disainides aga püüan hoida pildi oma ümber võimalikult moevabana ning uurin pigem kujutavat kunsti ja muid valdkondi. Hetketrendid huvitavad mind vähe, sest need on juba kohal ja seega moemaailma jaoks vananenud. Muidugi on minu kollektsioonis ka väikeses koguses trendielemente, need on vajalikud, et muuta loomingut publikule „söödavamaks”.

Frida Jõe „Perpetuum Mobile” ERKI Moeshow’l. Foto: Priit Mürk

Mis sind moe loomise juures kõige enam inspireerib?
Mind inspireerib enim see moment, kui näen toodet või kogu komplekti esimest korda inimese seljas ning kõik istub ja näeb hea välja. Antud kollektsiooni puhul valdas mind see emotsioon kõige tugevamalt ERKI tagalavas, kui nägin esimesi modelle meigi, soengu ja kogu komplektiga pildistamiseks valmistumas. Siis ma tõepoolest nutsin õnnest: kogu aasta lõputuna näinud tööpäevad, tuhanded pisted, pisarad ja närvivapustused kandsid lõpuks vilja ja kõik tasus end ära. Moeshow võit oli sellise emotsionaalse hetke kõrval marginaalne moment. Muidugi on oluline ka eriala professionaalidest koosneva žürii validatsioon, ent kõige tähtsam on siiski ise rahule jääda.

Mis sa arvad, kus suunas moekunst liigub?
Eks ikka pendlina edasi-tagasi. Muutub ehk ainult see, et inimesi on aina keerulisem vaid hea tootega üllatada ja unistama panna. Aina tähtsamaks muutuvad lood esemete ümber. Mingi narratiivsus on moevaldkonda juba algusest peale sisse kirjutatud (võrdluses näiteks muude tarbeesemete disainiga), ent jutustuste osakaal moedisainis suureneb tulevikus veelgi. Sealjuures loodan aga väga, et rõivast ennast ära ei unustata ning et kvaliteetsed ja head lahendused kaduma ei lähe.


Lisaks Fridale esitlevad ISFAGis oma kollektsioone Evgeniya Dolgopolova, Kristiina Jeromans, Kristel Kuslapuu, Eva Kõrvas, Vera Lustina, Merlis Orion, Anu Rieberg, Liisbet Saue, Elisabetta Silvestri ja Tauri Västrik.

Üritus Facebookis.