Neljapäeval, 16. märtsil kell 18 avatakse KUMU 5. korrusel Rebeka Põldsami kureeritud näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus” ühest huvitavaimast Eesti 20. sajandi skulptorist. Näitusel loovad konteksti ka teised rahvusvahelised naiskogemust kujutavad kunstnikud ning koorub välja Põdra erakordne võime väljendada skulptuuri- ja installatsioonivormis vaimseid ja kehalisi kogemusi.

Anu Põdra skulptuur „Kompositsioon torso ja lapse kätega”, 1986, Eesti Kunstimuuseum

Anu Põdra skulptuur „Kompositsioon torso ja lapse kätega”, 1986, Eesti Kunstimuuseum

Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooled on näitusel eksponeeritud. Peale selle on näituse osa Ana Mendieta „Mehhiko siluettide” fotosari ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon „Isikustatud kasvajad” on üks kunstniku võtmelisi teoseid, mis käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Katrin Koskaru keskendub uues maalisarjas sõdade tajumisele ja läbielamisele tagasivaates ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeediainstallatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näitusega küsitakse, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud kujutanud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas? Milline on tänase maailma naiskogemuse nägu? Kuivõrd saab kunstis estetiseerida ajaloosündmuste traagikat või nalja visata argimurede üle? Mida saab kunstnik abstraktse kunstiteose abil vaatajale kommunikeerida? Mis ühendab erinevatest riikidest pärit erinevatest põlvkondadest kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tea alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus” jääb KUMUs avatuks 6. augustini 2017.
Vaata lisa KUMU kodulehelt.