Mainumbris annab Müürileht DJdele üle pika aja esimest korda väikse puhkuse ning asub pommitama hoopis melomaane, kes armastavad muusikat samaväärselt ja koguvad plaate, aga puldi taha väga tihti, kui üldse, ei kipu. Esimesena täitis ankeedi Endla Teatri loominguline juht, lavastaja ja näitleja Ingomar Vihmar.

Ingomar Vihmar. Foto: Terina Tikka

Esimene plaat: Kümnendaks sünnipäevaks sain oma esimese maki ning hakkasin lindistama kõikjalt, kust vähegi normaalset muusikat tuli. Põhiliselt Soome Radio Rockist ja ka vinüülidelt, mille kätte sain. Enda vinüülikogus olid siis põhiliselt ikka ainult Melodija väljalasked. Seda, milline see esimene päris minu oma oli, ei mäleta. Kogu oli siis isaga kahe peale. Edasi tulid kassetid, CDd, MP3d.

Muusikat hakkasin koguma…: Uuesti hakkasin vinüüle koguma kaheksa aastat tagasi ja no siis ikka täie hooga, fanaatiliselt, kirglikult.

Muusikas oluline: Miski seletamatu! Mulle tundub, et muusika ei allu mõistusele ja analüüsile. Seda võib ju püüda lahti harutada, aga arvatavasti on see juba ette nurjunud üritus. Mina kuulan pigem südame ja keha kui peaga. Muusika on puhtalt tunnetuslik, isegi spirituaalne. Kui hakata seletama, kaoks saladus, kaoks müstika. Kas mõjub või ei mõju, selles on küsimus, mitte selles, et mis täpselt!

Muusikas ebaoluline: Teadmine, kuidas see tehtud on.

Mida ostan: Ainult vinüüle. House, disko, disko edit’id, techno, funk, soul, italo, balearic, maailmamusa jne.

Kõige rariteetsem/veidram plaat: Kui raha on, saab tänapäeval peaaegu kõike osta. Siis ehk mu kõige kallim plaat? Ega ma tihti hindu ei kontrolli ja need muutuvad ka pidevalt. 100% kindel pole, aga äkki on mu kõige kallim/rariteetsem album Marvin Gaye „What’s Going On” (2008. aasta limiteeritud uusväljalase).

Viis klassikut: Väga keeruline on valida. Homme oleks juba teised lood ja laulud!
Underground Resistance „Amazon”
Romanthony „The Wanderer” (Runaway Gipsy Mix)
Solo „Girls, Girls (AH-AH-HI)”
Tabu Ley Rochereau „Hafi Deo” (Nick the Record & Dan Tyler Re-Edit Dub)
Casco „Cybernetic Love”

Viis hetkekummitajat:
Krystal Klear „Neutron Dance”
90’s Wax „S.O.S”
Carmen „Throw Down”
Ross From Friends „Aphelion” EP
Erinevad esitajad „Covered in Gloria”, Vol. 1 ja Vol. 2

Alt üles vaatan…: Ma ei ole seda meelt, et peaks alt üles vaatama. See eeldab, et keegi vaatab ülevalt alla! Miks? Aga DJd, kelle sette naudin, oujeee, ja kes inspireerivad on Motor City Drum Ensemble, Young Marco, Honey Dijon, Nina Kraviz jne.

Guilty pleasure: Kunagi 20 aastat tagasi kuulasin Viljandi teatri pansionaadis täis peaga Üllar Jörbergi kassetti ja nutsin. Kõik need lood tundusid nii siirad ja liigutavad.

Minu signatuurlugu: Peaaegu igasse minu DJ-setti mahub Heleni „Witch” ikka ära. Sellest loost ma ei tüdine. Sellel on mulle mingi salapärane mõju.

Lemmikplaadifirmad: Mood Hut, Macadam Mambo, Bahnsteig, Dark Entries, Dekmantel, Sex Tags UFO, L.I.E.S., The Trilogy Tapes, Antinote, Superconscious Records, Animals Dancing, Lobster Theremin.

Lõppsõna: Muusika teeb mind rõõmsaks! Mitte õnnelikuks, vaid rõõmsaks. Õnne pole olemas, aga rõõm on päris, sest ta on alati käesolevas hetkes. Muusikat kuulates, muusikat mängides olen iga kord hetkes – RAHUS JA RÕÕMUS! Topeltrõõmus olen, kui saan seda RAHU JA RÕÕMU teiega jagada! Aitäh!