Kuigi pealtnäha on muusikatööstuses palju andekaid naisartiste, tõestab põgus pilguheit statistikale, et kaalukauss jääb siiski tugevalt meeste poole. Seda nii palganumbrite, erinevatel festivalidel ülesastuvate kollektiivide koosseisude kui ka tõsiseltvõetavuse aspektist.

Tallinna techno-pidude pikaaegne resident Katja Adrikova. Foto: Jaanar Nikker

Tallinna techno-pidude pikaaegne resident Katja Adrikova. Foto: Jaanar Nikker

Kes vähegi jälgib rahvusvahelist (muusika)ajakirjandust, on näinud viimastel aastatel kindlasti nii lühemaid kui ka pikemaid artikleid sellest, kuidas (elektrooniline) muusika on eriti meeste domineeritud valdkond. Enim võib seda märgata seoses muusikafestivalidega, kuid erinevate uuringute kohaselt on olukord meeste poole kaldu ka heliloojate, laulukirjutajate, interpreetide ning muusikatööstuse ettevõtete palgaliste koosseisude puhul.

Kui mõtlen pidude ja festivalide peale, kuhu ise viimasel ajal sattunud olen, siis naisi kohtab laval märksa harvem. Tallinnas tegutseva Kauplus Aasia selle aasta kaheksast välisartistiga peost on vaid kahel olnud naissoost peaesineja ning HALLi line-up’idest moodustavad ca 85% mehed.

Rahvusvahelise olukorraga tutvumiseks soovitan külastada Instagrami kontot LineupsWithoutMales, kuhu postitatakse erinevate festivalide plakateid, kust on eemaldatud kõik ainult meestest koosnevate kollektiivide nimed. Tulemuseks on mitmepäevaste festivalide reklaammaterjalid, kus ei ole kas ühtegi artisti, nii et plakatil on vaid sündmuse nimi ning toimumiskoht ja -aeg, või mille artistide arv varieerub vahemikus kolm kuni kümme.

Juurdunud stereotüübid ja hoiakud

Naisi muusikatööstuses võimestava rahvusvahelise algatuse Keychange 2018. aastal tehtud uuringu tulemusel ilmnes muu hulgas, et:

  • vaid 16% Keychange’i partnerriikide (Hispaania, Suurbritannia, Eesti, Island, Rootsi, Saksamaa) autorikaitseühingutes registreeritud autoritest on naised;
  • USA muusikafestivalidel ülesastuvate artistide puhul koosneb 76% kollektiividest ainult meesliikmetest, 14% ainult naisliikmetest ning 10% mõlema soo esindajatest;
  • Suurbritannia muusikaettevõtetes teenivad samal positsioonil töötavad mehed naistest keskmiselt 30% kõrgemat palka;
  • kõigist aastal 2018 maailmas esitatud klassikalise muusika teostest oli vaid 2,3% naiste kirjutatud.

2019. aasta veebruaris avaldas USC Annenberg tulemused uurimusele, mis analüüsis vahemikus 2012–2018 700 maailmas kõige populaarsemat lugu ning jõudis muu hulgas järgmiste järeldusteni:

  • 2018. aastal moodustasid kõige populaarsemate lugude esitajatest 82,9% mehed ning 17,1% naised; sarnane olukord valitses ka 2017. aastal, mil naiste osakaal oli 16,8%, kusjuures viimase kahe aasta naiste osakaalud olid mõõtmisperioodi madalaimad;
  • 700 loo peale oli autoreid kokku 3300, kellest 87,7% olid mehed ning 12,3% naised;
  • aastatel 2013–2019 nomineeriti Grammy auhindadele viies kategoorias kokku 1064 inimest, kellest 89,6% olid mehed ja 10,4% naised;
  • uuringu jaoks intervjueeritud naistest 43% väitis, et neid ei ole mingites olukordades soo tõttu tõsiselt võetud ning nad on pidanud enda tõestamiseks rohkem pingutama kui nende meessoost kolleegid.

Põhjus, miks muusikatööstuses domineerivad mehed, on ajalooline ja lihtne, probleemi lahendamine on aga keerulisem. Mehed on olnud alati juhtivatel ning naised assisteerivatel ametikohtadel ning tahes-tahtmata valitseb see arusaam inimeste alateadvuses veel tänapäevalgi, mistõttu naistel on raskem ennast tõestada. Paratamatult nähakse patriarhaalses ühiskonnas naise puhul tihti esiteks tema välimust ja alles seejärel talenti, ning seksuaalne ahistamine ei ole müüt, vaid karm reaalsus. Mõjuka positiivse näitena saab siinkohal tuua Ariana Grande, kes on otsustanud endale kindlaks jäädes kirjutada, produtseerida ja välja anda just sellist muusikat, nagu tema ise soovib, ning teha seda viisil, mis on olnud varem omane meessoost räppartistidele. Grande räägib enamikus intervjuudes stereotüüpidest ja hoiakutest, mis teda kui noort ilusat naist muusikatööstuses saadavad. Mitmed produtsendid, kellega ta on stuudios kokku puutunud, on olnud üllatunud, kui Ariana tuleb oma ideedega või hakkab kirjutatud lugusid tehniliselt viimistlema.

Äsja oma debüütalbumi üllitanud Yasmyn Tallinn Music Weekil. Foto: Kevin Loigu

Äsja oma debüütalbumi üllitanud Yasmyn Tallinn Music Weekil. Foto: Kevin Loigu

Olukorrast riigis

Keychange töötas välja praktiliste soovitustega manifesti, mida esitleti 2018. aasta lõpus Euroopa Parlamendis ning mille eesmärk on muuta muusikatööstus ligipääsetavamaks, kaasavamaks ja võrdsemaks kõigi ühiskonnagruppide jaoks. Lisaks on ligikaudu 50 festivali üle maailma leppinud kokku, et aastaks 2022 saavutatakse artistide nimekirjades 50/50 tasakaal.

Kvootide seadmine tekitab inimestes tihti ebameeldivustunnet ja meie piirkonnas seoseid nõukogude ajaga, kuid nendesse saab suhtuda ka hoopis positiivsemalt. Näiteks on kvoodid kasulikud kas või seetõttu, et need sunnivad korraldajat või tellijat mõttetööd tegema ning panevad enne lõpliku valiku langetamist uurima ja analüüsima, kas juba tavapäraseks saanud nimekirja on ehk võimalik keegi uus lisada. Selliste tegevuste pikaajalisem eesmärk on saavutada olukord, kus sooline tasakaal on loomulik ning selle nimel ei ole vaja enam eraldi pingutada.

Eesti näitel on põhjaliku uuringu tegemine keerulisem, seda ka põhjusel, et siinne muusikatööstus ei ole niivõrd pika ajalooga kui Suurbritannias, USAs või paljudes Euroopa riikides. Sellegipoolest otsustasin teha olukorra näitlikustamiseks veidi omaalgatuslikku statistikat.

Võtsin Müürilehe 2018. aasta suvefestivalide välimäärajas kajastatud festivalid, lugesin kokku iga festivali esinejad ning eraldasin naisartistid ja kollektiivid, kuhu kuulub vähemalt üks naine (joonis 1). Tabeli alumisse ossa ehk nende festivalide hulka, kus vähemalt ühe naisliikmega kollektiive oli alla 20%, jäävad peamiselt elektroonilise või eksperimentaalse muusika festivalid; folk- ja popmuusika festivalid ületavad kõik 20%. Tabeli esiotsas paiknevad Viru Folk, Võnge ja Seto Folk küündisid lausa üle 40% piiri. Tulemused on üpris kõnekad ja näitavad, et pop- ja folkmuusikasse jõuavad naised teistest žanritest rohkem. Samuti tõestab see juba teadaolevat fakti, et DJde seas on naisi väga vähe.

Infograafika kujundus: Tiiu Tuhkanen

Infograafika kujundus: Tiiu Tuhkanen

Põhjus, miks tüdrukud leiavad tee pigem pop- ja/või folkmuusikasse, võib seisneda juurdunud traditsioonis suunata neidusid juba noores eas muusikakoolis laulmist või näiteks klaverit, flööti või viiulit õppima. Teisalt on jälle tavapärane, et „kutid omavahel” hakkavad pidusid korraldama või üürivad koos stuudiopinda, kus arenetakse üheskoos DJde või produtsentidena.

Naised pulti

Viimastel aastatel on hakanud siiski tekkima kollektiive, kes korraldavad kokkusaamisi elektroonilisest muusikast huvituvatele tüdrukutele, et artisti karjäär ei jääks pidama oskuste taha. Rahvusvaheliselt on endale enim nime teinud Brooklynis toimetav agentuur ja promootorite kollektiiv Discwoman, mis sai alguse alles 2014. aastal. Lisaks Discwomanile teevad tähtsat tööd muusikatööstuses tegutsevaid naisi ühendavad shesaid.so, female:pressure ja LOUD WOMEN.

Sarnaselt muusikafestivalide ja klubidega aitaks mitmekesisuse tekkimisele kaasa see, kui tehnikafirmad ja -ajakirjad ning ka teiste tootegruppide esindajad kasutaksid meessoost brändisaadikute kõrval võrdselt naisi. Hea näide on siinkohal Smirnoffi kampaania „Equalising Music Pledge”, mille saadik on populaarne BBC Radio 1 DJ Annie Mac ning mille eesmärk on eeskujude vahendusel probleemse olukorra kohta sõna levitada.

Väidet, et DJde seas on vähe naisi, tõestab ka tulemus, milleni jõudsin, kui analüüsisin Eesti kahe peamise alternatiivraadiojaama IDA raadio ja Raadio 2 saatejuhtide nimekirju (joonis 2). Tean omast kogemusest, kui keeruline on leida naissoost tulevasi saatejuhte ning kui palju raskem on naisi võrreldes meestega veenda. Kui mehed nõustuvad saate tegemisega pigem kiiresti, siis naised võtavad mõtlemiseks rohkem aega, kaaluvad pikalt ning tihtilugu otsustavad, et ei ole veel valmis, ei leia muude kohustuste kõrvalt aega või tunnevad ebakindlust seoses sellega, kas just nemad on pakutava jaoks kõige sobilikumad. Eranditult on aga kõik IDA raadio naissaatejuhid ületanud oma saadetega ootusi. Saated on mõtestatud ja väga põnevad helirännakud, mida saadavad isikupärased ja asjatundlikud vahetekstid.

Infograafika: Tiiu Tuhkanen

Infograafika: Tiiu Tuhkanen

Seda enam tundub, et just tüdrukute enesekindluse tõstmine on üks ülesanne, mille muusikavaldkonnas tegutsejad võiksid võtta enda ühiseks eesmärgiks, sest tunnustamine ja kaasamine muudavad meid kõiki julgemaks ning tekitavad soovi uusi asju proovida või tegevusi korrata.

Selleks et jõuaksime rahvusvahelisel tasandil punkti, kus kellelgi ei tule enam pähe küsida, kas mõne muusikafestivali artistide hulgas on võrdselt mehi ja naisi, on vaja teha väga palju tööd. Selle artikli ning teemaga tegelevate kampaaniate eesmärk on mitmekesine ja sotsiaalselt võrdne kaasav ühiskond, kus tunnevad end hästi kõik erinevad grupid. Olgugi et keskendusin siin vaid muusikavaldkonnale, on vajalik muutus valdkondadeülene ning toodud soovitusi saab laiendada tolukorra parandamiseks ka teistele tegevusaladele.

Teadvusta olukorda

Jälgi enda ümbruskonnas ja tegevusvaldkonnas toimuvat. Kas sündmused, mida sa korraldad, ning keskkond, kus sa töötad, on sooliselt ühele poole kaldu? Kui jah, siis selgita välja, miks see nii on, ning analüüsi, kas mitmekesisuse tagamine parandaks tehtava töö kvaliteeti. Järgmise sammuna süvene palganumbritesse, veendumaks, et need vastaksid standarditele ning erisused oleksid selgitatavad kogemuse või hariduse, mitte sooga.

Võta seisukoht ja otsusta ise probleemi parandada

Otsusta, et sinuga seotud organisatsioonis, üritusel või ettevõttes on olulised võrdsed tingimused, ning pane paika tähtaeg selle saavutamiseks. Eesmärk võib olla ettevõttes võrdsete palkadeni jõudmine või oma peo DJ-nimekirjadesse alati ka naiste lisamine.

Räägi probleemist

Oma igapäevarutiinis tegutsedes on väga lihtne probleeme mitte märgata ning pidada harjumuspärast ainuõigeks. Kindlasti ei kutsu ma kedagi üles tegema agressiivset ja maniakaalset teavitustööd, vaid olukorrale tähelepanu juhtima. Kuigi see ei pruugi artiklit lugevat inimest otseselt puudutada, on meie kõigi kohus tegeleda asjaoluga, et Eesti palgalõhe (26%) on Euroopa Liidus suurim.

Rakenda naist

Olukorras, kus nii ühiskonnas üldiselt kui ka muusikavaldkonnas kitsamalt valitseb ebavõrdsus ning festivalide, konverentside ja raadiojaamade artistinimekirjades või ürituste tehnilistes tiimides sooline ühekülgsus, on õigustatud kahe võrdselt hea valiku puhul naise kasuks otsustamine.

Küsi ja paku võrdseid tingimusi

Paraku olen puutunud isegi kultuurimaastikul kokku inimestega, kes põhjendavad naiste palkamist sellega, et meestele ei jõuta nende küsitavat palka maksta. Ainus viis seda olukorda muuta on nõuda võrdseid tingimusi kõikide töötajate puhul olenemata nende soost ning võtta endale tööandjana eesmärk kõigile võrdset tasu maksta.

Ole eeskujuks

Eeskujud mõjutavad meid kõiki. Kui rakendada või jagada mõnd ülaltoodud põhimõtet, on suur tõenäosus, et see inspireerib teisi sama tegema. Ühtlasi on viimane aeg vaadata haridussüsteemis üle soopõhiste koolitundidega, nagu puutöö-, kokandus- ja kodundustunnid, seonduv ning tutvustada tüdrukutele ja poistele selle asemel erinevate kampaaniatega karjäärivalikuid ja -võimalusi, mis tuginevad huvidele, mitte iganenud traditsioonidele.

Natalie Mets on üks IDA raadio eestvedajaist. Ta osaleb festivalide Kalana Saund, Tallinn Music Week ja Station Narva korraldusmeeskondade töös ning on seotud erinevate kultuuri-, tehnoloogia-, haridus- ja ööeluprojektidega.