Kelle jaoks kevadkuu, kellele paastukuu, igal juhul võib loota, et kuna n-ö juba linnukesed väljas laulavad, siis viimati möödas ongi kurvad talvetunnid! Märtsi kultuurne pale ilmutab end me lähiümbruses nii naistepäevapidustustes, kirjandussündmustes, metsakunstis kui ka stand-up-komöödias. Igaühele midagi.

Jagna. Portree näituselt „NAINE”. Foto: Alana Proosa

Esiteks kohe attenzione! Eile startisid ajaloo esimesed Viljandi kirjanduspäevad. Kestavad nad tänavu aga kuni 4. märtsini, seega veel jõuab. Näiteks saab homme, 3. märtsil kell 18 Mulks Vinoteegis osa luuleprõmmust, laupäeval aga pruugib kohale saabuda ka kaugemalt, sest algusega kell 14 (kohtumispaik Rüki galerii) juhatab Viljandi tuuri Justin Petrone. Toimub palju muudki, mh astuvad eri aegadel Viljandist läbi läbi ka Psychoterror, Ans. Andur jt.

Samal teemal Tallinnas ja Tartus: seejärel soovitamegi kirjandushuvilisel kontingendil asuda tutvuma möödundaastase lektüüriparemikuga ehk tuvastada, mida arvavad elust ja asjadest kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid! Näiteks reedel, 3. märtsil kell 18 toimub Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis sündmus „Nominentide lend: luule/proosa”. Laval on Berit Kaschan, Gert Kiiler, Maarja-Liis Mölder, Piret Raud, Jürgen Rooste ja Wimberg, õhtut juhib žüriiliige Siim Lill. Teisipäeval, 7. märtsil kell 18 lendavad luule ja proosa nominendid aga juba Tartu Kirjanduse Majas, laval seekord Gert Kiiler, Lilli Luuk, Maarja-Liis Mölder, Carolina Pihelgas ja Tõnis Tootsen, sedagi õhtut juhib Siim Lill. Kolmapäeval, 8. märtsil kell 18 saavad – taas Tallinnas Kirjanike Majas – žürii esimehe Bruno Mölderi juhtimisel sõna mõttekirjanduse tõlkijad Reet Bender, Tiiu Hallap, Hasso Krull, Piret Kuusk, Tiina Randus ja Kristi Viiding.

*

Kaisa Ling Thing. Foto: Gert Lutter

Naistepäevasündmusi paistab sel aastal toimuvat aga kuidagi eriliselt laialdaselt… Näiteks Vabamu tähistab naistepäeva 8. märtsil kell 20 algava Kaisa Ling Thingi piduõhtuga „Raevuka rõõmuga”, kõlavad feministlik palaganibluus ning inspireerivate eestlannade hääled. 9. märtsist on sealsamas Vabamus avatud kõigile huvilistele näitus „Välja ahju tagant!”, mille loomingulisse meeskonda kuuluvad eranditult vägevad naised: kuraator on muuseumi näituste juht Piret Karro, kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer Sandra Kosorotova. Väljapanek jutustab Eesti naisliikumiste 150-aastasest ajaloost, taotledes eimidagi vähemat kui meie ajaloost tänamatult välja jäänud naistele väärika ja võrdväärse koha andmist meeste kõrval, keda peame oma riigi ajaloo suurkujudeks. Kusjuures, 11. märtsil kell 13 saab näitusetuuri läbi teha koos kuraatoriga.

Telliskivi Loomelinnaku Kolme Puu galeriis on märtsi lõpuni avatud fotonäitus „Mis toimub Iraanis? Naised, elu, vabadus”, mis käsitleb ausal (ja karmil) viisil Iraani inimeste olukorda ja appikarjeid. Näituse panid kokku Eesti Iraani Toetuse Organisatsioon ja Telliskivi Loomelinnak. 8. märtsil avatakse sealt mõne sammu kaugusel Loomelinnaku Väligaleriis teinegi naiste vabadusele ja võimalustele keskenduv väljapanek „NAINE”, mis räägib puuetega naiste elust meie ühiskonnas – koostöös fotograaf Alana Proosaga avavad enda elu 14 naist, igaühel ainulaadne lugu.

Kaader filmist „Vetelkõndija”

Aga see pole muidugi veel kõik, lisaks näidatakse 8. märtsil kell 17.30 Tartu Elektriteatris Anu Auna värsket dokumentaalfilmi „Vetelkõndija”, mille fookuses on poetess Kristiina Ehin ja naine olemine. Lisaks Kristiinale näeme kinolinal tema abikaasat Silver Seppa, ema Ly Seppel-Ehinit, õde Eliisa Ehinit, ansamblit Naised Köögis ja teisigi. NB! Järgmisel ehk 15. märtsi linastusel on kohal ka režissöör ja portreteeritav isiklikult.

*

Aga aitab küll naistepäevauudistest, peohimuliste rõõmuks toob järjekorras seitsmes Shelter 10. märtsil Sveta baari eksperimentaalse klubimuusika tõusva tähe aya (UK). Tema piirideta helikeel seob kokku kõike, mis paneb kuulaja meeleolu vibreerima – alates briti funk’ist lõuna-aafrika gqom’ini –, liikudes ohjeldamatu intensiivsusega klubihelide ja psühhedeelsete meeleseisundite vahel. Lisaks astub üritusel üles põhjanaabrite Exploited Body (FI), kohalikest teevad live’i Unrendered Relationships ja Bible Club. Plaate mängivad Shelteri residendid Yallah ja DJ Holy Mountain.

17. ja 18. märtsi õhtuil mängitakse Sakala 3 Teatrimajas koreograaf Saša Pepeljajevi teost „Kuhu kutsuda Liza?” – muidu on sel puhul tegemist tema kaheksanda tööga Turus tegutsevas Aurinkobalettis. Siit võib, aga ei pruugi leida vastuseid alljärgnevatele küsimustele: kuidas mõtted tekivad? kuidas saavad tuttavad nähtused ja tavalised sündmused muutuda ühtäkki millekski täiesti uueks? mis see on – kokkusattumus või loogiline ahel? kuhu (ja miks) kutsuda Liza? kes üldse on Liza!? jne.

Aili Vint „Männipõld”, 1974. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Stanislav Stepashko

Nähtavasti pole ei arutlemine ega ka muretsemine metsateemade üle siin päikese all midagi uut. Pole ühiskonnas ega kultuuriski. Näiteks 24. märtsil avatav Adamson-Ericu muuseumi näitus „Puude taga on mets” (kuraator Karin Vicente) uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise üht peatükki, hilisnõukogude perioodi, kui sai järjest selgemaks, et inimtegevus ja metsamajandus ohustavad looduskeskkondade tasakaalu. 1970.‒1980. aastatel kujutasidki kunstnikud oma loomingus tihti loodus- ja metsamotiive, samal ajal tõstis pead aktivistlik loodushoiuliikumine, mis võitles metsamajandamise negatiivse mõju vastu. Väljapanekul näeme Aili Vindi, Olav Marani, Enn Põldroosi, Hilda Orgussaare jpt teoseid.

Ann Vaida. Foto: Lisett Kruusimäe

Ja viimaks maiuspala püstijalakoomika entusiastidele! „Ühiskond on juba kord selline, et sa ei ole üksi, vaid sõltud paljuski sellest, mis ja kes on su kõrval, ümber või selja taga.” Koomik Ann Vaida ongi vormistanud oma kogemused ühiskonnaliikmena (sekka ka muid igapäevaelu kohmetusi) tunniajaseks stand-up’iks „Kõrvalmõjud”, mida saab lähemalt seirata 28. ja 30. märtsi õhtuil Tallinnas Heldekeses ning 31. märtsil Tartus Genialistide Klubis.