Homme, 8. septembril kell 18 avatakse Fotokuu programmi osana Narva kunstiresidentuuris Maria Kapajeva isikunäitus, mis uurib Kreenholmi sotsiaalset pärandit. Tund enne avamist teeb näitusel ekskursiooni kuraator Liisa Kaljula.

Maria Kapajeva tegemas grupipilti Kreenholmi endistest töötajatest. Foto: Liisa Kaljula

Tekstiilivabrik Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil, mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale kollektiivile.

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud ning nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite, kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne kapitalism.

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad: leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.

Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“ tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda regiooni lähiajalooga.

Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest rõivatootmisest.

Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris aadressil Joala 18 avatuks kuni 8. oktoobrini 2017. Vaata lisa Fotokuu kodulehelt.