Müürileht

Starlight Cabaret revüülavastust „Life is a Cabaret” ja Gurmeeteatri mõrvamüsteeriumit „Kriminaalne õhtusöök” ühendab peamiselt asjaolu, et need sisaldavad kolmekäigulist menüüd. Ja veini.

Eesti burleskiartistid leiavad, et just burlesk on üks neid valdkondi, mille kaudu etenduskunste rikastada. Mõne arvates on see aga labane meelelahutus täiskasvanutele. Aga võib-olla on tegemist hoopis omaette subkultuuriga?

19. septembril avatakse Telliskivi Loomelinnakus Vaba Lava – esimene täiesti uus teatrikeskus viimase 100 aasta jooksul, mis on mõeldud lahendama erinevate väiketeatrite ruumi- ja muid muresid. Uurime lähemalt, mis, milleks ja kellele?

Arvamusfestivali vestlusringis osales kolm mitmekultuurilisest keskkonnast pärit noort naist: Darja Saar, Mirkka Maikola ja Mailis Hudilainen. Kuidas sellega siis jääb – kas nad on ikkagi ... päris inimesed? Kuidas nad enese identiteedi kujunemist näevad? Ja kuidas see kõik Y-generatsiooniga seostub?

...Keiu Virro, Andrei J. Liimets, Ivo Visak, Peeter Kormašov, Margus Kiis, Krismar Rosin, Andres Herkel...

Berliin on linn, kuhu eestlased ikka ja jälle minna tahaksid. Või ütleme siis nii, et igale eestlasele oma Berliin! Muu hulgas tehakse seal teatrit nii mis mühiseb ja vastavaid hooneid on väga palju. Kui tahaks just sel suvel Berliini minna ja vaadata, kuidas see teatritegemine seal käib, siis siin on meilt väike teejuht.

Ühel aprillikuu hommikul toimus Müürilehe kutsel ümarlaud, et kaardistada väike- ja projektiteatrite olulisemad probleemid ja nende võimalikud lahendused. Raha juurdetrükkimine võimalusena arvesse ei läinud.

17. mail esietendub Rahvusraamatukogu Tornisaalis Henri Hüti ruumimängudega tegelev lavastus „POP, mida sooviksin jagada”, kus laval Tanel Saar. Müürilehe teatritoimetaja Keiu Virro uuris lavastajalt, kuidas prooviperiood sujus ning mida on vaatajal oodata.

Neli aastat kooli Soomes, kolm aastat teatritööd Eestis. Kuidas läheb kuuel NUKU noorel näitlejal?

Lavastusest ja Juhan Viidingust räägib Müürilehele Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo.

7. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Ingomar Vihmari lavastatud „Zebra”, kus astub publiku ette ka lavastaja ise, ja kui uskuda Uue Teatri kodulehte, siis kostüümis. Keiu Virro sai kokku Ingomar Vihmari ning näidendi autori Martin Algusega, et välja peilida, miks siis ikkagi zebra z-ga, kuidas lugeda näidendit ning kas saab lavastada nii, et näitlejad ära ei väsi.

Sakslane Christian Römer teab, mis on masohhism. Või vähemasti aimab piisavalt, et tuua VAT Teatris lavale „Masohhisti pihtimus”. Masohhistiks on Raivo E. Tamm. Kutsusin enesega lavastuse läbimängule kaasa Sandra Jõgeva, kunstniku, kes on muuhulgas töötanud dominatrix’ina ja oma kogemusi ka erinevates kunstiprojektides kasutanud. Minu ja Sandraga liitub lavastaja ning arutame, mis värk on.