Palmiõli, mida leidub kõige tavalisemas toiduõlis, puhastusvahendites, kosmeetikas ja erinevates toiduainetes, toodetakse palju kõrgema hinnaga, kui meile tunduda võib – kasvandused, millest kõige suuremad paiknevad Kagu-Aasias, laienevad elusliikide, keskkonna ning inimeste tervise arvelt.
Leonardo DiCaprio ja Fisher Stevensi filmis „Before the Flood” (2016) tuuakse meieni vaade Indoneesiast Sumatra saare kohalt. Suitsupilvede keskel kõrgub vihmamets, mille vahelt vilksavad leegid. Teises kaadris näidatakse kasvandusi, mis on selle raie tulemus – ruutkilomeetrite jagu maad, mil ei näi lõppu tulevat. Kuigi palmiõli toodetakse ka mujal, haaravad Indoneesia ja Malaisia endale u 85 % turust.
Indoneesia vihmametsad, kus metsaraie aset leiab, on koduks tuhandetele taime- ja loomaliikidele. Rainforest Action Networki andmetel elutseb seal 10 % kõigist maailma taimeliikidest, 17 % linnuliikidest ning 12 % imetajatest, sealhulgas sellised liigid nagu Sumatra tiiger, orangutanid, elevandid ja Sumatra ninasarvikud. Sumatra tiigreid on praeguseks alles ainult 400–500 isendit, ninasarvikuid aga kõigest 220–275. Kannatavad ka rahvuspargid – Tesso Nilo Rahvuspargist Sumatral, mis loodi Sumatra tiigrile elukeskkonna tagamiseks, on praeguseks illegaalsed palmiistandused hävitanud 43 %.
Peale selle, et hukkuvad loomad ja taimed, on vihmametsade põletamise puhul tegemist „tuumakatastroofiga keskkonnale”. Kuna vihmametsad püüavad õhust süsinikdioksiidi, on nende põletamine justkui suur süsinikupomm, mis seeläbi atmosfääri paiskub, räägib „Before the Floodis” Lindsey Allen, Rainforest Action Networki esindaja. Metsade põletamise tõttu on Indoneesia maailmas kolmandal kohal kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskajana ning ohtlikud gaasid mõjutavad inimesi terves Kagu-Aasias. Lisaks ei tohi unustada kohalikke elanikke, kelle jaoks on vihmametsad olulised nii toiduallika kui elukohana.
Miks sellel kõigel aga meie ninade all toimuda lastakse? George Monbiot kirjutab oma 2015. aasta artiklis The Guardianile, et Indoneesia president Joko Widodo juhib riiki, mis on kõrgelt korrumpeerunud ning tema püüdlusi tööstust takistada koheldakse kui võimalikku majanduse pidurdamist. Seni, kui ka meedia ei pööra teemale piisavalt tähelepanu, lastakse puudel üha põleda ning elukeskkonnal hävida.
Mida me saame teha, et aidata kaasa probleemi lahendamisele? Üks väike võimalus on mitte osta kaupa, mille tootjad oma tarneallikaid ei kontrolli ning kasutavad palmiõli, mis pärineb mittejätkusuutlikest palmiistandustest. World Wide Fund for Nature’i 2016. aasta uuringus on toodud välja, millised firmad on panustanud üha enam jätkusuutlikkusele ning ostnud palmiõli, mille tootmisel on kahjustatud võimalikult vähe keskkonda. Eesrindlikkust näitasid firmade hulgas näiteks Ferrero ja Colgate-Palmolive, Walmart, Kellogg’s jt.
Nii et järgmisel korral poodi minnes võiksime endale teadvustada, et meie väike liigutus võib laiemas perspektiivis päästa liike väljasuremisest ning säästa meie enda tervist.
