Möödunud laupäeval, 12. detsembri hilisõhtul võtsid Pariisi COP21 kliimakonverentsile kohale tulnud 196 riigi esindajad vastu leppe, kus seatakse ülemaailmseks kliimasoojenemise piiriks 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Samal ajal organiseerisid aktivistid meeleavaldusi, mis näitasid enneolematut solidaarsust rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide vahel.

Pilk tulevikku. Foto: Renee Altrov

Lepe seab kindla sihi taastuvenergia valdavale kasutamisele üle maailma. Meie planeedi ökosüsteemile, sh inimkonnale ohtlikud kliimamuutused (nt laiaulatuslik kõrbestumine, üleujutused, paljude looma- ja taimeliikide kadu) algavad 2-kraadisest temperatuuritõusust. Praeguseks on kliima soojenenud pärast industriaalajastul fossiilkütuste kasutuselevõtmist juba 1 kraadi võrra, seega oleme ökokatastroofist veel vaid 1 kraadi kaugusel.

Pariisi kliimaleppes võeti üldiseks suunaks dekarboniseerumine ehk inimtekkelise süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside hulga vähendamine atmosfääris. See tähendab ka Eesti jaoks, et järgmise mõnekümne aasta jooksul tuleb fossiilkütustest loobuda ning täielikult tuulest, päikesest, veest ja biomassist toodetud energiale üle minna.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist sõnab Äripäevas, et kuigi kogu maailm seisab fossiilkütustest loobumise lävepakul, lähevad Eesti valitsuse sõnad ja teod lahku – „peaminister räägib, kuidas me progressiivse riigina „musta energeetikaga” lõpparvet teeme, samal ajal kiidab valitsus heaks arengukava, mis laseb põlevkivil vanaviisi keskkonda saastada” – ning tegelikkuses planeeritakse Eestis põlevkivist energia tootmist siiski jätakata. Selline käitumine on väga keskkonnakahjulik, ent jääb jalgu ka globaalsele kliimapoliitikale. Eesti peaks pigem nägema taastuvenergia tootmist majandusliku võimalusena teenida tulu endale ja teistelegi riikidele sobivate lahenduste leidmisega.

Pariisi kliimaleppe järgsed plaanid, kuidas fossiilkütuste kasutamine lõpetada ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada, selguvad aastaks 2018, kui rahvusvaheline kliimapaneel IPCC koostab teadusliku raporti 1,5 kraadi piiresse jäämise võimalustest. Kliimaaktivistidel on plaanis aga juba varem härjal sarvist haarata ning korraldada 2016. aasta maikuus meeleavaldusi konkreetsete söekaevanduste kinnipanekuks USAs, Kanadas, Itaalias, Türgis, Lõuna-Aafrikas, Nigeerias, Brasiilias, Indoneesias ja teistes riikides üle maailma.

Laupäeva, 12. detsembri keskpäeval kogunes Pariisis Triumfikaare alla tuhandeid rahvusvahelisi aktiviste, et seista kliimaõigluse eest. Foto: Renee Altrov

Pariisis tegutsenud kliimaaktivistid COP21 leppega rahule ei jäänud, juhtides tähelepanu vastuoludele läbirääkimistel. Näiteks Hiina, üks maailma võimsaima majandusega riike, kes emiteerib veerandi planeedi kasvuhoonegaasidest, defineeriti leppes arengumaana. Arenenud riikide ja arenguriikide erinevus kliimaleppe kontekstis on see, et esimesed peavad viimastele maksma toetust kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekuks.

Aktiviste oli Pariisi üle maailma kohale tulnud üle 15 000, kes ühendasid jõud ühe suure eesmärgi nimel. Kohal olid organisatsioonid nagu Friends of the Earth, 350.org, Al Gore’i algatatud Climate Reality, Greenpeace, Avaaz, Frontline, Amnesty International, kokku mitusada organisatsiooni ja rühmitust kõikidelt mandritelt. Rahvakogunemistel pidas kõnesid üks tuntumaid kliimaaktiviste, raamatu „This Changes Everything” autor Naomi Klein.

Laupäeval, 12. detsembril toimus kolm aktsiooni, mille sõnum oli kliimaõigluseni jõudmine. Neist kõige intrigeerivam, nimega Red Lines Action, sai politseilt toimumisloa alles 40 minutit enne aktsiooni algust. Ent meeleavaldus oleks toimunud niikuinii – üle kümne tuhande inimese kogunes Triumfikaare ja Place de la Porte Maillot’i vahele Avenue de la Grande Armée tänavale, moodustades kahekilomeetrise bänneritest ja vihmavarjudest punaseks värvitud joone Pariisi võidusümboli ja suurima kaubanduslinnaosa vahele.

Pärast keskpäevast punase joone aktsiooni sammus võidurõõmsas meeleolus oma slogan‘eid loitsiv rahvamass Eiffeli torni juurde, et moodustada solidaarsust sümboliseeriv inimkett. „What do we want? Climate justice! When do we want it? Now!”

Loe kliimaaktivistide plaanidest ja seisukohtadest lähemalt laupäevast protesti organiseerinud UK rühmituse 350.org kodulehelt.

Kes rahvusvaheliste lepingute lingot jagab, saab lepingut ennast lugeda siit (algab leheküljel 21).