Reedel, 30. novembril kell 17.00 avatakse Mikkeli muuseumis Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud näitus „Rahakunst“.

100 marka. Kassatäht. 1919. Kujundaja Theodor Björnström (1890–1959),Tilgmanni trükikoda, Helsingi, Soome. Foto: Eesti Kunstimuuseum

Näitus käsitleb Eesti Vabariigis saja aasta jooksul käibinud rahatähtede – erinevate markade, kroonide, rublade ja eurode – kujundust. Ühtlasi toimub näituse avamisel raamatu „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“ esitlus.

Raha pole pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol, mis kõneleb riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, rahvast ja enesekuvandist. Riigi keskpanga ja kunstnike koostöös sündiv rahakunst jõuab igaühe taskusse. Koos rahaga on sinna jõudnud ka osa eesti kunstiklassikast.

Näitusel „Rahakunst“ on Eesti kunstnike kujundatud rahatähtede kõrval eksponeeritud rahale jõudnud Eesti kunstipärlid – Johann Köleri „Ketraja“ ning August Weizenbergi „Koit ja Hämarik“, Kristjan Raua „Kalevipoeg põrguväravas“ ja Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samuti saab näha Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale ja Eva Seppingu värsket videokunstiteost „Mündike tasa, tasa …“.

Johann Köler (1826–1899) Ketraja (Katkenud lõng). 1863 Akvarell. Foto: Eesti Kunstimuuseum

Eesti raha ajaloost on palju kirjutatud, Eestis käibinud rahadest on korraldatud mitu ajutist ja püsinäitust, kuid näitus, kus saja aasta teljel põimitaks kokku raha, rahakujundus ja kunst, toimub esimest korda. Näitus ja sellega kaasnev kataloog pakub uue vaate Eesti, maa ja rahva ajaloole.

Lisaks Eesti Kunstimuuseumile on näitusel kunstiteoseid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Tallinna linna ja erakogudest. Eesti Panga Muuseumi kogust on näitusele jõudnud ajaloolised paberrahad ja mündid.

Näitus on avatud 01.12.2018–10.03.2019

Vaata lisaks Mikkeli muusuemi kodulehelt.