Müürileht

Tõlkija, kunstnik, arhitekt ja lavastaja lähevad magamistuppa ja kirjutavad. Nad jutustavad oma magamisharjumustest ja ärkamisrituaalidest, unedest ja nende puudumisest. 

Joanna Ellmann kutsub lugeja tumedasse linna ja meresügavustesse.

17. veebruaril avaneb ERMis suurnäitus „Kellele kuulub öö?”, mis uurib, kuidas on inimesed kogenud Eesti linnaööd minevikus, ja avab öö mitmekülgseid tähendusi nüüdisajas. Müürilehe lugejatele teeb tutvustava tuuri näituse peakuraator Karin Leivategija. „Kellele kuulub öö?” jääb avatuks 24. veebruarini 2025.

Noor moedisainer Ron-Jonas Verlin ammutab loomingulist ainest usust, mütoloogilistest tegelastest, enda juurtest ja siseilmast.

Leon Höllhumeri näitus „Vojaaž” EKA Galeriis kuni 12. veebruarini.

Lauri Koppeli isikunäitus „Unenägija veel magab” Rüki galeriis (20. jaanuar – 2. märts). 

lugu eikellestki, eikelleltki, eikusagil, eikunagi

Mis elu elab nüüdisaja pungi- ja alternatiivrokikaader? Näib, et taas oma parimat. Kitsamad subkultuurid on tänu internetile ja ühistele kogunemiskohtadele koondunud, tegeledes nii muusika, visuaalkunsti kui ka õmblemisega.

"Ribadeks tõmmatud linna" näol on tegu kirjandusajaloolise dokumendiga, kunagise loomeelu jäädvustusega, kuid sellele vaatamata on Sven Vabari debüütkogumikul teatav mitte-veel-päris-valminud mekk juures.

On üks saal, mis elab samaaegselt veebis ja maa peal, täpsemini aadressil Kopli 27. See on transdistsiplinaarne etenduskunstiasutus elektron.art. Raskesti kategoriseeritav, kunstiliselt mitmekesine ja värske, kahtlemata.

Andra Rahe võtab meid oma fotoesseega kaasa kõrtsu, et Tartu ööelu ja sealseid inimesi jäädvustada. Seekord jäid kaamerasilma ette Allar ja Ave.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime külas Sundance’ile põrutaval animaatoril Liisi Grünbergil.