Möödunud aastal lõi eesti filmi allmaailmas laineid Toomas Aria pea olematu eelarvega tehtud märul „Õiglus”. Paralleelselt „Õiglusega” oli „Eesti lugude” sarjas töös ka dokumentaalfilm „Õiglased”, millega jälgiti mängufilmides tihti statistileiba maitsva seltskonna pingutusi nii kaadri tagumises otsas kui ka sõltumatute filmitegijatena.
Popkultuur ja rokkmuusika on defineerinud end teise maailmasõja järel pidevalt ka suhte kaudu vasakpoolsusega.
Ajalugu ei saa kunagi valmis ja Kumus tegeldakse aktiivselt uute sildade ehitamisega eri ajaperioodide vahele.
Vasakpoolse sümboolika kasutamine tänapäeval on kompleksne ja selles segunevad nostalgia, ideoloogia ning oma varjatud kujul kapitalism. Küsitavaks jääb, millist eesmärki nende sümbolite rakendamine teenib.
Emakese looduse toiduahelatest luuletab Jüri Kolk.
Jätkusuutliku ökokogukonna rajamist ja arengut jälgiva filmi „Südamering” enese ainus jätkusuutlikkus on permanentne konflikt.
Väikse ekstreemspordiringkonna aktivismist välja kasvanud Simple Sessionit ootavad igal aastal BMXi- ja rulasõitjad üle kogu maailma. Meenutame, kuidas see sündmus on flip flip’i haaval sportlaste ja publiku südametesse roninud.
Müürileht kuulutab taas välja noorte filmikriitikute konkursi. Ideaalne kandidaat on see, kes näitab üles oskuslikku argumentatsiooni ning sõnaosavust, segades teksti loomingulist lähenemist ja tundeelamust.
Kirjastaja kuvand on enamasti natuke küsitav ja halvemal juhul on ta loll vereimeja, ühesõnaga, umbes nagu produtsent muusikas.
Juba 11. korda toimub Tallinnas dokumentaalfilmide festival DocPoint. Filme tuleb seinast seina, maa alt ja maa pealt. Festivali üks programmijuhte Filipp Kruusvall avab siinkohal festivali sisulist poolt.
Minu vene südamest Teie eesti hingele
Zakes Mda raamatu tegevus toimub Lõuna-Aafrikas kogu ühiskonda haaravas arveteklaarimisatmosfääris, kus äsja on lõppenud apartheid.
